Varsti on jalad põhjas ehk kriisi põhi käes – nii võiks kokku võtta Euroopa Komisjoni prognoosi, mille järgi Euroopa majandus saab jalad taas alla järgmisel aastal.
Prognoos näitab tunneli lõpus valgust
/nginx/o/2016/02/22/5072545t1h7e51.jpg)
22. jaanuar 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa majandus langeb tänavu ligi kaks protsenti nii euroalal kui ELis keskmiselt ning vaid üheksas liikmesriigis on oodata väikest kasvu. Nii tõdes värske Euroopa Komisjoni prognoos. Taas peaks majandus kasvule pöörduma aastal 2010.
Ka kinnitab prognoos, et tööturg toimis vähemalt statistika järgi 2008. aastal veel suhteliselt hästi. Üksikute riikide lõikes on pilt siiski kirjum ning päris mitmel pool hakkas olukord halvenema juba mullu esimestes kvartalites.
Tänavu kasvab töötus ELis võrreldes eelmise aasta algusega kuni kolm protsenti ja küünib järgmisel aastal keskmiselt üle kümne protsendi.
Optimistlikud ennustused
Eesti Panga ökonomisti Martin Lindpere sõnul peegeldab Euroopa Komisjoni prognoos usku, et kasutusele võetud meetmed hakkavad majanduskasvu toetama.
Ka Eestile lubatakse juba järgmisel aastal väikest majandustõusu. Kui tänavu jääb majanduslangus komisjoni hinnangul 4,7 protsendi piiresse, siis tuleval aastal on oodata 1,2-protsendist kasvu. Läti ja Leedu osas nii optimistlik ei olda.
Lindpere sõnul ütleb prognoosi loogika, et kasvu taastumine välisriikides toob kaasa suurema ekspordinõudluse ja seeläbi paranevad ka Eesti väljavaated.
«Kui vaadata ajalooliselt panganduskriiside mõju, siis on kindlasti risk, et kasvu taastumine võib nõuda rohkem aega,» jäi Lindpere skeptiliseks.
Ka SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel pidas europrognoosi üsna optimistlikuks. «Meie viimaste aastate kohati imelisena tunduva majanduskasvu peasüüdlane on erakordne globaalne laenupakkumine,» tõdes Koppel.
Nüüd on olukord põhjalikult muutunud. «Näib, et ka muud sisemised kasvuallikad on ammendunud ning kasvu genereerimiseks vajab majandus sisuliselt uut struktuuri,» tõdes Koppel. Need muutused ei käi aga üleöö.
Danske vanemanalüütik Violeta Klyviene ütles, et nemad siiski nõustuvad komisjoni prognoosiga – Eesti osas kattub see paljuski Danske ootustega.
«Meie näeme praegu, et Eesti majandus langeb tänavu 4,4 protsenti,» ütles ta. Kasvu taastumist on oodata järgmisel aastal, peamiselt aitab siin kaasa suurenev välisnõudlus.
Tööpuudus kasvab
Põhjus, miks Poola, Sloveenia ja Tšehhi majanduses ei ole meiega sarnast langust, on Klyviene sõnul lihtne. Balti riigid tegid läbi väga tugeva krediidibuumi, mis andis märkimisväärselt hoogu kinnisvarabuumile. Peamiseks kasvumootoriks olid välislaenud, mille tagajärjel kogesid kõik kolm riiki suurt välist tasakaalutust, kiiret tarbijahindade kasvu jne.
Samal ajal on Poola, Sloveenia, Tšehhi ja Slovakkia majandus olnud enam sõltuv ekspordi käekäigust – nii oli neil kasv rohkem tasakaalustatud ja jätkusuutlikum.
Majanduskasvu lootuse kiuste näeb komisjon, et tööpuudus Eestis kasvab järgmisel aastal ligi kümne protsendini. Lindpere sõnul ei peaks siit otsima ebakõla.
«Majanduslanguse ajal käib selektsioon, ettevõtted on sunnitud ümberkorraldusi tegema ja nõrgemad tegevuse lõpetama. Samasugust olukorda nägime ka pärast nn Vene kriisi 1998. aastal,» rõhutas Lindpere.
Swedbanki analüütik Annika Paabut tõdes, et siiani on tööpuuduse kasv olnud ootuspärane – langufaasis väheneb töökohtade arv oluliselt.
«Alanud aasta on siinjuures määrava tähtsusega – mitmed ettevõtted kärbivad kulutusi ning suudavad tänu sellele kehvemates majandustingimustes ellu jääda,» ütles Paabut.
Kuna kodumaise nõudluse kosumist ei ole lähiajal ette näha, peamiste partnerriikide majandus peaks aga aasta lõpupoole tõusule pöörduma, osutuvadki edukaks välisturgudele orienteerunud ettevõtted.
Uusi töökohti siiski ei looda ja ebaefektiivseks osutunud ettevõtted lõpetavad tegevuse. «Uute firmade loomine nõuab aega, sest finantsturu usaldus ei taastu kohe,» nentis Paabut.
Üks küsimus
Peeter Koppel
SEB privaatpanganduse strateeg
Mida on oodata USA, Venemaa ja Hiina majanduses?
Senine mehhanism, kus Hiina säästis ja tootis ning USA laenas ja tarbis, enam endisel kujul ei toimi. Praegu on fookuses riiklik sekkumine ja näiteks investeeringud infrastruktuuri.
Kui Hiina puhul saab rääkida reservide investeerimisest ja konkreetsest vajadusest infrastruktuuri ehitamiseks, siis nii USA kui mõningate teiste arenenud riikide puhul tundub niigi suure võlakoorma tingimustes majanduse stimuleerimine lisavõlgu võttes mõnevõrra kummalisena.
Venemaa majandus sõltub toormete hinnast. Samas kasutab Venemaa rubla järkjärgulist devalveerimist kui ventiili liigse surve eemaldamiseks majandusest. Tänu sellele ei saa praegusele olukorrale anda hinnangut «kõige hullem».