Eelarvekärped kaotavad politsei ridades möödunud aastal kuulujutte tekitanud võidujooksu suurema tulemustasu poole, sest korrakaitsjatel tuleb leppida vaid oma põhipalgaga.
Eelarvekärbe võtab politseinikelt ühe motivaatori
26. veebruar 2009, 15:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Politsei personalikulude eelarvest hammustas eelarvekärbe sellise osa, et raha ei jätku vabade töökohtade täitmiseks, ületundide eest maksmiseks ega ka seni korravalvurite sissetulekut kasvatanud tulemustasude maksmiseks.
Võrreldes möödunud aastaga vähenes palkade maksmiseks ette nähtud eelarve politseis ligi 84 miljoni krooni võrra. «Arvestuslikult tähendab 84,2 miljoni kroonine personalieelarve kärbe iga politseitöötaja aastase reaalse brutosissetuleku vähenemist 15 000 krooni võrra, ehk 1250 krooni võrra väiksemat kuusissetulekut,» tõdes Kristiina Leer siseministeeriumist.
Kärbe puudutab kõiki
Tasustamise kord muutus tänavuse aasta algusest ning ei jäta puutumata ühtegi politseitöötajat, olenemata struktuurist või ametikohast, olgu tegemist politseiametniku või teenistujaga.
«Kärbete tulemusena ei saa praegu mingist täiendavast politseinike või päästjate tööle võtmisest enam rääkida, ehkki analüüs kinnitab, et tegelikult selle järele vajadus oleks, et inimesi paremini ja kiiremini teenindada,» tõdeb siseministeeriumi esindaja.
Leer lisab, et selle asemel tuleb hoopis kõigest väest pingutada, et näiteks samas mahus politseipatrullide väljapanekut garanteerida. «Kui varem oli võimalik näiteks politseiametnike ja päästjate nappuse tõttu rakendada olemasolevaid inimesi tööle täiendava ajaga ehk siis ületunnitööga, siis kärbete tingimusis see võimalus kaob - politseinikud ja päästjad töötavad ainult normtundide järgi.»
Töötavale politseiametnikule tähendab eelarvekärbe aga ühe olulise motivaatori – tulemustasu – kaotamist. Mullu sõlmitud tulemuslepingud tähendasid olulist statistika jälgimist ja võrdlemist prefektuuride vahel, mis mitme eksperdi arvates tõi kaasa ka teatava sotsvõistluse politseinike vahel.
Nimelt sai politseinik oma sissetulekut kasvatada põhimõtteliselt selle arvelt, kui palju väärtegusid korrakaitsjad avastasid. Väärtegude avastamise hulgal oli tulemustasude arvutamisel 70-protsendiline osatähtsus. Lisaks oli kaalukam, kui politseinik avastas liiklusväärteo kui muu väärteo.
Selline süsteem tõi kaasa mitmeid kuulujutte, mis näiteks tänavu jaanuaris sundisid Narva politseiosakonna juhti Reeno Kullamäd tegema avaldust, milles ta lükkas ümber väited, nagu karistaks politseinikud liiklejaid aegunud tulekustutite ja helkurvestide puudumise pärast.
Samuti lükkas Kullamä ümber, nagu kutsuksid politseinikud peatatud autode juhte pimedal ajal politseiautosse ja karistaks neid siis maanteel helkurita liiklemise pärast.
Madalam motivatsioon tekitab korruptsiooniohu
Siseministeerium teeb praegu aga oma sõnul kõik võimaliku, et politseinikud ei kaotaks motivatsiooni. Seetõttu on põhipalga kallale minek jäetud kõige viimaseks abinõuks.
«Tulemustasu kadumine ja ületundide eest maksmata jätmine ei ole sisejulgeolekutöötajatele siiski nii valus, kui seda võiks olla põhipalga tegelik kärpimine,» selgitab Kristiina Leer.
«Seda teeksime alles kõige viimases järgus, sest see suurendab ka töötajate enda ebakindlust ning sunnib lisateenistust otsima.» Paremal juhul tähendaks see Leeri sõnul lühendatud tööaja või une arvelt lisatööd teha, halvimal juhul aga näiteks politseis korruptiivseid meetodeid kasutada.
«Oleme tänaseks suutnud politseiorganisatsiooni suurel määral korruptsiooni pahedest puhastada, oleks rumal nüüd need pingutused nullida. Seepärast peame langetama väga kaalutletud otsuseid, et korrakaitse valdkond püsiks professionaalse, töövõimelise ja ausana,» lisas Leer.
SAMAL TEEMAL: Tulemusleping tähendab siiski hoogsat sotsvõistlust.