Kepleri kosmoseteleskoop, mille NASA ülehomme välja saadab, asub otsima väljaspool meie päikesesüsteemi asuvaid elamiskõlblikke planeete.
Võimas teleskoop asub uusi planeete jahtima
3. märts 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kepler ületab meie Linnutee kandi tundmatuse piire,» vahendas Ühendriikide kosmoseagentuuri NASA astrofüüsika osakonna direktori Jon Morse’i sõnu AFP. «Ja tema avastused võivad fundamentaalselt muuta inimkonna vaadet iseendale.»
Kosmoseteleskoop stardib Florida osariigis asuvast Cape Canaverali õhujõudude baasist neljapäeval kell 22.48 (Eesti aja järgi kell 5.48 reede hommikul) ning vaatab kolmeaastase tööperioodi vältel üle rohkem kui 100 000 Luige ja Lüüra tähtkujus asuvat tähte.
«Planeetide arv, mida Kepler uurib, on väga tähtis mõistmaks Maa-suuruste planeetide esinemissagedust meie galaktikas ning plaanimaks tulevasi missioone, mis otseselt otsivad ja iseloomustavad selliseid maailmasid meie läheduses asuvate tähtede ümber,» rääkis Morse.
Just parajad planeedid
NASA teadlase William Borucki sõnul on nende põhieesmärk leida taevakehi, millel võiks elu püsima jääda.
«Me soovime leida planeete, mis poleks ei liiga kuumad ega liiga külmad, vaid just parajad,» selgitas ta. «Me otsime planeete, kus valitsev õhutemperatuur on sobiv selleks, et nende pinnal võiks leiduda vedelat vett.»
Borucki märkis, et kui nad leiavad Maa-suguseid planeete rohkelt, võib see tähendada, et asustatud taevakehad on meie galaktikas tavapärane nähtus.
«Kui ei leita ühtegi või ainult üksikud sellised planeedid, võib see tähendada, et asustatavad planeedid nagu Maa on väga haruldased ning Maa võib olla üksildane elu eelpost,» ütles ta. «See tähendaks, et mingit «Star Treki» pole olemas.»
AFP vahendas ka astrofüüsik Alan Bossi hinnangut, kelle hinnangul on väga tõenäoline, et Päikesest 10, 20 või 30 valgusaasta kauguselt avastatakse mõned Maa-tüüpi planeedid.
Ilmselt leitakse
«Päikesest 30 valgusaasta raadiuses on mõnikümmend Päikese-sarnast tähte ning mina pakuks, et neist paljudel, võib-olla isegi pooltel, võib olla Maa-tüüpi planeete,» oletas ta.
Bossi väitel oleks ta äärmiselt hämmeldunud, kui ühtki sellist planeeti ei leitaks, sest neid avastatakse põhimõtteliselt juba praegu.
«Ma ei räägi planeetidest, millel on intelligentset elu,» täpsustas ta. «Ma lihtsalt pakun, et kui seal kusagil seisab üks asustatav maailm, õige temperatuuriga, veega miljarditeks aastateks, võib sealt midagi välja tulla. Vähemalt mikroobid saame,» lisas Boss.
Teadlase hinnangul on Kepleri missioon mitte ainult huvitav, vaid ka oluline, kuna isegi väikse edutõenäosuse korral kujutaks Maa-sarnase planeedi leidmine endast tohutut avastust.