/nginx/o/2008/09/14/74312t1h6a32.jpg)
/nginx/o/2009/02/10/130977t1hb01a.jpg)
Eesti saatkonnas Soomes toimunud kohtumisel rõhutas Eesti Panga asepresident Märten Ross, et Eesti majanduse peamised riskitegurid on nüüdseks väga oluliselt taandunud ning viimastel kuudel mõne analüütiku viidatud haavatavused põhinevad kas vananenud andmetel või pealiskaudsel analüüsil.
«Eesti majanduskasv ei sõltu enam välisraha jooksvast sissevoolust ja Eesti jooksevkonto on tasakaalustumas. Jooksva välisfinantseerimise vajaduse katab täielikult EL struktuurifondidest laekuv raha sissevool. Jutt majanduse lühiajalisest välisvõlast, mis vajab kiiret tagasimaksmist, ei vasta tõele. Sellised väited põhinevad andmete valel tõlgendamisel,» selgitas Ross.
Keskpanga asepresident rõhutas, et Põhjamaade pangandusse kuuluv Eesti pangandus on usaldusväärne ja stabiilne.
«Eesti pangandusel ei ole olnud viimasel ajal enam vajadust võtta laenu oma emapankadelt, vaid nad rahastavad end nüüdseks Eesti hoiustajate arvelt. Eesti pangandussüsteem on hästi kapitaliseeritud ja laenukahjumite kasv ei kujuta ohtu panganduse usaldusväärsusele. Panganduse kapitalipuhvrid, suuresti eelmiste aastate kõrge kasumlikkuse tulemus, on enam kui piisavad kõigi riskide katmiseks sel ja järgmistel aastatel,» rääkis Ross.
Euro kasutuselevõtu perspektiividest rääkides ütles Ross, et Eesti täidab väga suure tõenäosusega selle aasta lõpus kõik Maastrichti kriteeriumide väärtused ja seetõttu on võimalik, et euro tuleb Eestis kasutusele 2011. aastal.
Eesti majanduskasvul peatudes ütles Märten Ross, et kahtlemata on globaalne kriis mõjutanud tugevalt ka Eesti olukorda ja kasvuväljavaateid.
«Samas tuleb arvestada, et Eestis algas majanduse kohandumine juba varem ja praegune väliskeskkonna šokk on kogu regiooni tabanud võrdlemisi ühtlaselt. Samas on Eesti majandus ja tööturg juba praegu tõendanud oma paindlikkust ja kohanemisvõimet uue olukorraga. Väga tugev makroraamistik, valuutakomiteesüsteem fikseeritud vahetuskursiga ja majanduse paindlikkus hoiavad Eesti keskmise perspektiivi kasvuväljavaateid jätkuvalt tugevad. Kindlasti on meil olemas eeldused, et väljuda majanduskriisist ühena esimestest ja euro kasutuselevõtt aitab sellele oluliselt kaasa,» ütles Ross.
Kohtumisel osalenud rahandusministeeriumi makromajanduspoliitika osakonna juhataja Andrus Säälik kinnitas, et Eesti eesmärk on hoida valitsussektori eelarve puudujääk kolme protsendi raames SKT suhtes. «Valitsuse keskpika perspektiivi eesmärk on taastada eelarve ülejääk,» ütles Säälik.