Tööandjad pääsevad koolitus- ja tervisekulude erisoodustusmaksust

Jooksja ööpimeduses. Foto: INDRANIL MUKHERJEE/AFP/Scanpix

Ehkki valitsusliit on põhimõtteliselt otsustanud vabastada töötajate koolitus- ja tervisekulud erisoodustusmaksust, on selles plaanis veel palju selgusetut, eriti mis puudutab tervisekulusid.

Ettevõtjad on seda seadusemuudatust kaua oodanud. Tööandjate keskliidu tegevjuhi Tarmo Kriisi sõnul on maksusoodustus eriti teretulnud nüüd, mil ettevõtjad peavad hakkama töötajate haiguspäevi kinni maksma.

«Meil peaks siis olema ka enda käes mingid hoovad, kuidas haigestumisi vältida, panustades näiteks terve olemisse. Teiseks peaks ettevõtjail olema soov ja huvi investeerida töötajate kvalifikatsiooni tõstmisse, mida neil praegu ei ole,» selgitas ta.

Kriis ütles, et just nüüd, kui paljudel firmadel ei ole tööd, võiks rohkem töötajate koolitamisega tegelda ning selleks on tööandjail valmidus olemas.

Isamaa ja Res Publica Liidu peasekretäri Margus Tsahkna sõnul on asi kõige selgem koolituskulude osas. Tema sõnul tingib vajaduse vabastada koolitus kõrgest maksust kiiresti muutuv olukord tööturul.

«Töötaja peaks saama ümberõpet juba enne võimalikku töökoha kaotust, kas siis uue töökoha tarvis ettevõtte sees või ka mujal,» selgitas riigikogu liige Tsahkna. Kui valitsusliidus on olemas üksmeel, et tasemeõpe tuleb maksust vabastada, siis muus osas tuleb piirid veel paika panna.

Tsahkna hinnangul on tegu sooviga tulla pisut vastu ettevõtjaile, kelle maksukoormus haiguspäevade tasustamise kujul nagunii kasvab. Sel põhjusel tahetakse kõnealuse seadusepügala kehtimine ajastada töölepingu seadusega ühele ajale ehk siis
1. juulile.

Riigikogu rahanduskomisjoni esimehe Jürgen Ligi sõnul saab erisoodustusmaksust vabastamine tulla kõne alla ainult ettevõtlusega seotud koolituse korral.

«Kui ta õpib lilleseadet, aga ei tööta lilleseadjana, siis ikka maksuvabastust ei saa,» põhjendas Reformierakonna aseesimees.

Kas jõusaalis või ujulas käimine kuulub tulevikus maksuvabastuse alla, ei tea praegu veel keegi. Konkreetne loetelu neist toiminguist, mis ettevõtja tervisekulude alla loetakse, on alles koostamisel.

«Me võime ju öelda, et kui firma juhtkond veedab nädalalõpu Saaremaa spaas, siis see vähendab nende stressi,» kahtles Tsahkna, kas seda peaks ikka maksumaksja kinni maksma.

Piir tuleb tema sõnul tõmmata nii kaugele kui võimalik, kuid seejuures tuleb arvestada riigi praegusi võimalusi. «Koolitus- või sportimisvõimalus ei tohi kujuneda kellelegi palgalisaks,» hoiatas ta.

Küll aga peaks erisoodustuse kaotamine innustama töötajaid oma tervisesse investeerima. Vaidlused selle üle, mis täpselt hakkab maksuvabastuse alla käima, seisab riigikogu komisjonides veel ees.

Ligi hinnangul on tervise edendamine väga lai mõiste ja siin on seaduse tõlgendamisel suured riskid.

«Tervisega saab ju siduda nii veiniklubis käimist kui ka oma lihaste suviseks rannahooajaks üles pumpamist jõusaalis, mis on aga pigem ilu huvides,» lausus ta.

«Meil on tekkinud palju moodsaid spordialasid, mil pigem meelelahutuslik või kosmeetiline eesmärk. Samas ei saa me kuidagi toetada metsas jooksmas või suusatamas käimist,» lisas poliitik.

Maksuvabaks palgaks muutudes töötab erisoodustusmaksu vabastus Ligi hinnangul maksustamise mõttele vastu, sest haigekassa ja pensionimaksed seetõttu kannatavad.

«Kui kandime sotsiaalrahad riigieelarvest ettevõtjate arvele, on tegu ühega neist madala maksutasemega riigi müütidest, millest on palju räägitud,» hindas ta. See oleks ka solidaarsuse põhimõtte vastu.

Ligi hinnangul on erisoodustusmaksu arutelus praegu palju vastuolusid ja väärkäsitlusi, mis tuleb selgeks vaielda. Seejuures on tema sõnul suur risk õõnestada kogu Eesti hästi toimivat maksusüsteemi, mis on üles ehitatud sellele, et töölkäivad inimesed maksavad vanade ja väetite heaoluks.

«Nüüd hakkavad kogutud raha tarbima need, kes just maksma peaksid,» oli Ligi nõutu. Ta lisas, et raha firmade kätte andes on suurem võimalus sellest osa saada jõukamatel ja ilma jääda nõrgematel.

Tallinnas Rocca al Mare My Fitness spordiklubis treeniv mees töötab kooli kõrvalt oma isa mööblifirmas ja külastab jõusaali kolm korda nädalas. Ta arvas, et isale oleks ettevõtjana suur kergendus, kui saaks maksuvabalt töötajate sportimist toetada.
Ujulapääsmed maksab firma praegugi kinni, kuid see on kallis, leidis ta.

My Fitness Rocca al Mare klubi juht Silja Kõiv ütles, et eriti vajalik on liigutamine kontoriinimestele. «Jõusaalis või ujulas jätab inimene argimured seljataha ja puhkab pingetest välja. Kindlasti paraneb tema töövõime ja tervis ning lisandub energiat,» ütles ta.

My Fitnessi müügi- ja turundusjuht Annika Sillaots rääkis, et spordiklubiga on oma töötajate sportimiseks lepingu sõlminud üle 20 ettevõtte. Nende hulgas on rohkem panku ja telefonioperaatoreid. Osa maksab spordiklubis käimise kinni täies ulatuses, mõni toetab osaliselt.

Sillaots rõõmustas, et peagi tulevad lepingut sõlmima ehk needki firmad, mis seni liiga kõrge maksu tõttu selle tegemata jätsid. «Minu arust on see tugev boonus ka tööandjale, sest jutt sellest, et tema töötajad siin käivad, levib kulutulena,» leiab ta.

Küsitlus

Kas koolitus- ja terviseedenduskulult tuleks erisoodustusmaks kaotada?

Rein Kilk
ettevõtja

Kui ettevõtja tasub oma töötaja tervisekulusid, siis sellest sõltub kogu ühiskonna tervis ja seda nii karmilt maksustada on kurjast. Kokkuvõttes võib see riigile kallimaks minna. Pealegi teavad ettevõtjad paremini, kust king pigistab.

Praegu tegutseme sõna otseses mõttes kriisiolukorras, kus kiire ja vahel ka ajutine ümberõpe on hädavajalik. Tarvis on maalähedast, praktilist õpet. Vahel on vaja õpetada inimesi ümber ka selleks, et neid kontserni või ettevõtte sees mujale paigutada.

Minu töötajad käivad kogu aeg koolitustel. Enamasti on sellest ettevõttele kasu. Maksu kaotamine oleks ühiskonnale kasulik. Mis sporti puutub, siis erisoodustuse ärajätmine muudaks süsteemi läbipaistvamaks, sest praegu kasutatakse reklaami kattevarju ja muud vingerdamist, et spordiklubis soodustust saada.

Siim Kallast
Rakvere Lihakombinaadi finantsjuht

Tasemekoolitusi me seni toetanud ei ole, aga kui selline soodne võimalus tekiks, siis tasuks mõelda.

Kui töötervishoiuarst on kellelegi midagi tervise parandamiseks soovitanud, siis oleme seda kuulda võtnud, kuid see on olnud ka seni maksuvaba. Mingeid kalleid terviseparandusi me kinni maksnud ei ole. Oleme püüdnud kõrge maksukoormusega tegevusi vältida.

Praegu teeb sama välja, kas maksta inimestele palgalisa või osta näiteks ujulapääse. Kui koolitus- ja terviseparanduskulud tehakse maksuvabaks, tekib ettevõttel kindlasti huvi neid senisest enam kasutada.

Peter Woolsey
Euro-Baltic Software Alliance’i juhatuse esimees

Koolituskulude erisoodustusmaksust vabastamine on ettevõtete jaoks kindlasti positiivne samm. Kui firmal koolitusvajadus tekib, oleks ebaõige teda selle eest lisamaksustamisega karistada.

Meie firma on varasematel aegadel töötajate tasemekoolituse kinni maksnud, kuid praegu me seda ei tee. Põhjus ei peitu küll erisoodustusmaksus, meie töötajad on juba ise ennast koolitanud ja lisaõppe vajadust praegu ei ole.

Erisoodustusmaksu kaotamisest saadav kokkuhoid on kindlasti märkimisväärsem suurte ettevõtete jaoks, kus töötajaid rohkem, väikeettevõtetel on ka summad väiksemad. Samas ei ole praegusel ajal summa suurus esmatähtis – iga väiksemgi kokkuhoid on ellujäämiseks oluline.

Silvia Toode
Rocco OÜ juhatuse liige

Erialane koolitus on erisoodustusmaksuta ka praegu. Kui inimene õpib eriala, millel ta töötab, siis on koolituskulude katmine õigustatud.

Kui aga müüja tahab õppida näiteks psühholoogiks, on selge, et minu ettevõttesse ta edaspidi tööle ei jää, mistõttu ettevõtjana ei ole ma sellise koolituse eest tasumisest huvitatud. Suurettevõtted saavad tasemekoolituse läbinud inimest edutada ja pakkuda talle uuele kvalifikatsioonile vastavat tööd, kuid väikeettevõtetel sellist võimalust ei ole.

Tervisekuludest võiks erisoodustusmaksust vabastada spordipäevad. Jõulupeo võiks veeta bowling'usaalis, kuid praegu seda ei tehta, sest 80 protsenti ei raatsi juurde maksta.

Kui töötajal on terviserike, mis nõuab kulukat operatsiooni, siis ettevõtjana ma sooviksin inimest aidata, aga praegu seda teha ei saa.