Amazonase vihmametsade indiaanlaste esindajad saavutasid neljapäeval ajaloolise võidu, kui Brasiilia ülemkohus jäi seisukohale säilitada tohutu loodusreservaadi territoriaalne terviklikkus.
Brasiilia ülemkohus toetas indiaanlaste õigust maale
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Roraima piiriosariigis laiuva maalahmaka kuulumist indiaanlastele kinnitav otsus tähendab ühtlasi reservaadist väljasaatmist sealt seni lahkumast keeldunud vähestele mujalt tulnud valgetele istanduseomanikele, vahendas
.
10-1 häältega toetasid kohtunikud Raposa Serra do Soli reservaadi terviklikkust ja tegid korralduse sealsete riisikasvatajate väljasaatmiseks.
Kümned erksavärviliste rinnamaalingutega indiaanlased tantsisid neljapäeval pealinnas Brasilias ülemkohtu hoone ees, kus jõudis lõpule enam kui 30 aastat väldanud vaidlusküsimus pärismaalaste õiguste üle Lõuna-Ameerika rahvarohkeimas riigis.
«See otsus on suur võit indiaanlastele ja hoiab alal pärismaalaste õigusi,» ütles AFP-le riikliku indiaanlaste fondi (FUNAI) president Marcio Meira.
Pärismaalaste poliitika seisukohast oli tegemist pretsedenditu otsusega, sest Brasiilia kohtutes on ootel sadu sarnaseid juhtumeid. Indiaani reservaatidele eraldatud maa-alad moodustavad 12 protsenti riigi territooriumist.
Brasiilia põhjaosas asuv reservaat laiub 17 000 ruutkilomeetril ning piirneb Venezuela ja Guyanaga. Pea poole Eesti suurusel alal elab 19 000 inimest, kes kuuluvad macuxi, wapichana, ingariko, taurepangi ja patamona hõimudesse.
Vaidlusküsimus sai alguse 1970. aastatel, kui pärismaalaste huvirühmad asusid oma esivanematele kuulunud metsaalasid ja nende eluviise kaitsma valgete põllumajandus- ja tööstushuvide eest, mille eesmärgiks oli asuda reservaadis metsa langetama, põlde harima ja maavarasid kaevandama.
Kohtuotsus tegi lõpu põllupidajate püüdlusele jaotada reservaat osadeks ja jätkata tekkinud enklaavides oma sissekujunenud eluga. Paljud põllupidajad on elanud reservaadis enam kui kaks aastakümmet.
Enne ülemkohtusse minekut lubasid põllupidajad võidelda kõikide katsete vastu neid sealt välja ajada, mitmed farmerid varusid endale relvi ja ähvardasid õhkida sildu ning muuta teed läbitamatuks, kui politseijõud oleksid reservaati sisenenud.
Ülemkohtu kohtunik Ellen Gracie võrdles Raposa Serra do Soli reservaadi piiristamist Brasiilia jaoks «esivanemate võlaga». Kohus andis neljapäeval tehtud otsusega ühtlasi siiski voli riigi relvajõududele, kes saavad vabalt liikuda reservaadi territooriumile piiride kaitseks.
Brasiilia vasakpoolne president Luiz Inacio Lula da Silva allkirjastas 2005. aastal dekreedi, millega reservaat pärast 30 aastat kestnud juriidilist vaidlust lõpuks loodi. Seda otsust kinnitas nüüd kõrgem kohus uuesti.
Detsembris hääletas indiaanlasi soosiva otsuse poolt üheteistkümnest ülemkohtu kohtunikust kaheksa, ent üks kohtunik peatas protsessi, et uurida teemasse puutuvaid lisadokumente.
Kohalike valgete põllupidajate õiguste ja riiklike põllumajandushuvide kaitsjad ütlesid, et riisikasvatus annab piirkonna SKTst seitse protsenti.
Suur osa regioonis elanud pärismaalasi suri, kui 16. sajandi alul hakkasid sinna saabuma esimesed Portugali asunikud.
Indiaanlaste huku üheks peamiseks põhjuseks olid sajandite eest eurooplaste kaasatoodud haigused, nagu tuberkuloos, rõuged ja nohu, mille vastu puudus hõimudel immuunsus.
FUNAI hinnangul on jäänud toonasest 10 miljonist põlisasukast praeguseks järgi umbes 460 000 inimest, mis moodustab väikese killu umbes 196 miljoni elanikuga Brasiiliast.