Priit Pullerits: kaose külvajad

Priit Pullerits. Foto: .

Lausa ime, et nädal tagasi paanika ei puhkenud. Briti majandusteadlane Edward Hugh oli ju avaldanud soovituse – mille Eesti meedia usinalt ära trükkis –, et kroon tuleks devalveerida. Peatselt sekundeeris talle Timothy Ash, Royal Bank of Scotlandi analüütik, kes hindas krooni kursi alandamise tõenäosuseks fifty-fifty.

Aga tohuvabohu ei puhkenud. Ilmselt jäi peale rahva kaine mõistus, mis ütleb, et iga kaose külvajat ei maksa uskuda.

Tõepoolest ei maksa, ükskõik kui teadja mehena või kui auväärse asutuse esindajana ta ennast ka ei esitleks. Kui miski on fakt, siis see, et igat masti prognoosijad sagedamini eksivad, kui panevad täkkesse. Mõelge või praegusele majandussurutisele: kui paljud oskasid seda aasta tagasi ette näha, mis siis et nüüd, tagantjärele, tundub võhikuilegi, et märgid hullude aegade saabumisest olid ju päevselged?

Siin on paar objektiivset asjaolu, mis sunnivad Ashi ja Hughi suguste tegelaste prognoosidesse eluterve skepsisega suhtuma. Nende asjaolude arvestamine aitab loodetavasti edaspidigi Eestimaal rahu säilitada.

Esiteks, eales ei tasu arvata, et eksperdid on üdini ausad ja erapooletud. Nad ei pruugi küll olla sama palju kallutatud nagu poliitikud, ent on naiivne uskuda, et nad vaatavad sündmusi ja protsesse kiretult. Me ju ei tea, kellele müüb oma analüüse Hugh. Äkki neile, kes on spekuleerinud krooni kukkumisega? Jah, me teame, et Ash on Šoti suure panga palgal, aga me ei tea, mis huvid võivad sel pangal olla Balti regioonis või Ida-Euroopas.

Teiseks, nii nagu arvavad krooni tuleviku kohta Ash ja Hugh, ei pruugi sugugi arvata enamik neist, kes samuti prognoosimisega tegelevad. Ometi on kõlama pääsenud just kahe krooniõõnestaja hääl. Põhjus on lihtne: ajal, mil valitsevad mustad meeleolud, on kergem leida kõlapinda neil, kelle nägemus tumedaid tundeid takka õhutab. Mõelge, milline väljaanne korjaks meeleldi üles meile tundmatu tegelase üteluse, et pole kroonil häda midagi. See poleks ju mingi uudis.

Kolmandaks, iial ei maksa lasta end veenda eksperdi kõlavast tiitlist. Stanfordi ülikooli psühholoog Philip Tetlock on uurinud sadade asjatundjate prognoose ning avastanud, et nende täpsus ei ole põrmugi seda suurem, mida uhkema ametinimetuse või suurema kogemusega on nood asjatundjad. Ainus seos, mille ta leidis, on selline: mida rohkem ekspert ajakirjanduses on esinenud, seda sagedamini ta mööda on pannud. Põhjus peitub selles, et meedia eelistab selgete ja jõuliste seisukohtadega «rääkivaid päid», mitte neid, kes näevad elu kaleidoskoopilisust.

Niisiis, mida konkreetsemalt meile kuulutatakse, et kroon tuleb devalveerida, seda ükskõiksemalt võib tolle ähvarduse kõrvust mööda lasta.