Pankurite tasud võivad löögi alla sattuda ka Eestis

«Initsiatiiv selle teemaga tegeleda tuleneb peamiselt kahest Euroopa Komisjoni soovitusest, mis kevadel avaldati,» rääkis rahandusministeeriumi finantsturgude osakonna juhataja kohusetäitja Thomas Auväärt.

Seadus sätestaks rahandusministeeriumi sõnul teatud palgapoliitika üldpõhimõtted, kindlasti aga mitte konkreetseid töötasu määrasid. Millised põhimõtted Euroopa Komisjoni soovitustest lähtuvalt seaduses sätestada, seda ministeerium praegu analüüsib.

Euroopa Komisjon soovitab liikmesriikidel tagada, et palgapoliitika põhineks pikaajalistel töötulemustel ega soodustaks üleliigsete riskide võtmist. Ettevõtteid tuleks kohustada kehtestama ülempiiri muutuvpalgale (ehk osale töötasust, mis määratakse kindlaks tulemuskriteeriumide alusel). Põhipalga osatähtsus peaks olema piisavalt suur, võimaldamaks muutuvpalk maksmata jätta, kui töö ei vasta tulemuskriteeriumidele. Viimased peaksid edendama äriühingu pikaajalist jätkusuutlikkust ning hõlmama ka mitterahalisi kriteeriume, näiteks siseeeskirjade ning klientide ja investoritega suhtlemist käsitlevate nõuete järgmist. Muutuvpalga põhiosa väljamaksmisele peaks eelnema teatav minimaalne ajaperiood. Juhtidega sõlmitavad lepingud peaksid sisaldama sätteid, mis lubavad nõuda muutuvpalga tagasimaksmist, kui hiljem selgub, et selle aluseks olnud andmed osutusid olulisel määral ebatäpseks. Lahkumishüvitisi ei tohiks maksta, kui töösuhe lõpetatakse mitterahuldavate töötulemuste tõttu. Samuti soovitab Euroopa Komisjon, et töötasude määramise poliitika oleks avalik.

Rahandusministeeriumi esialgne hinnang on Auväärti sõnul, et kõiki Euroopa Komisjoni soovitusi pole tingimata vaja Eesti õiguses rakendada. Teatud põhimõtted ettevõtete tasustamispoliitika kohta sisalduvad juba äriseadustikus ning soovituslikus finantsinspektsiooni juhendis. Samuti ei pruugi põhimõtted Eestis rakenduda kõigile finantsettevõtetele, nagu Euroopa Komisjon soovitab. «Pigem arvame, et eelkõige [puudutab kavandatav seadus] pankasid ja võib-olla ka pensionifondi valitsejaid [ehk finantsettevõtteid], kus avalik huvi on suurem» lausus Auväärt. «Võib-olla väiksemate finantsettevõtjate suhtes pole vajalik neid põhimõtteid rakendada.» Börsiettevõtete palgapoliitika regulatsioonist rääkides märkis ta, et arvestada tuleb ka teiste riikide käitumist. «Ei tahaks käituda oma [riigi] turuosaliste suhtes liiga koormavalt võrreldes teistega,» selgitas Auväärt.

Samas kavandavad tema sõnul ka teised riigid, näiteks Soome ja Rootsi, sarnaseid Euroopa Komisjoni soovitustel põhinevaid regulatsioone. Varem või hiljem tuleks seda ilmselt nagunii teha, sest Euroopa Komisjon plaanib soovituste sätestamist direktiivis ehk nende liikmesriikidele kohustuslikuks muutmist.

Rahandusministeerium on kavandatava seaduse osas juba põgusalt konsulteerinud pankadega ning teiste finantsettevõtete erialaliitudega, ütles Auväärt. Reaktsioonid on tema sõnul olnud erinevad. «Teatud finantsettevõtjad isegi toetavad, et väga üldised põhimõtted võiks olla seaduses, samas mõned väiksemad finantsettevõtjad ei näe vajadust selle järele, et just seaduses peaksid need põhimõtted olema.»

Eelnõu võiks minna esimesele kooskõlastusringile esialgsel hinnangul järgmise aasta alguses ja kui kõik läheb plaanipäraselt, siis saada riigikogu heakskiidu enne suvepuhkust, ütles Auväärt.

«Kindlasti see mingeid korrektuure kaasa toob,» rääkis ta seaduse mõjust ettevõtetele. «Võib-olla on vaja mõelda just tulemustasude väljamaksmise peale - mis juhtudel neid maksta ja mis alustel. Seal ilmselt on vaja mingeid korrektuure teha. Aga üldiselt ma arvan, et väga suuri muudatusi ka ei peaks sellega kaasnema.»