Kuigi jõulud on kohe käes, on hommikud tihti sellised, nagu vanasti olid novembris. Kui punane päike end suure vaevaga pärast kella üheksat metsatuka tagant üles hiivab ja pilveteki vahelt välja kobib, pärlendavad Pirita sadama kaidel öösel hangunud veepiisad.
Vaikne vesi on sügavalt sinise taeva värvi ja läigatab päikses niisama kutsuvalt vastu kui suvine supluskoht. Ainult väikesed klaashelmed möödaujuva pardi sulekuuel näitavad, et vette sulistama pole teisel küll praegu mõtet minna.
Päike värvib muulikivid punaseks ning joonistab välja iga väiksemagi joone ja prao. Kaugusest terendab sadamasse saabuv reisilaev, mille nina eest on just mööda lipsanud mootorpaat, enne oli kaugemal näha ka üksikut purje. Tuleb siis seekord jõuluvana purjekaga? (PM)