Rahandusminister Ivari Padar pani täna valitsusliidule ette vähendada järgmise aasta riigieelarve kulusid, et vastata kohaselt muutunud majandusoludele ning liikuda euro kasutusele võtmise poole.
Padar: riigieelarve kulusid tuleb veelgi vähendada
/nginx/o/2016/02/05/5015135t1heefe.jpg)
10. november 2008, 13:37
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ka peaminister on selgelt seadnud euro kasutuselevõtu meie majanduse võtmeküsimuseks. Euro ülevõtt tähendab aga väga praktilisi samme juba täna,» ütles Ivari Padar.
«Mina teen kaks konkreetset ettepanekut 2009. aasta eelarve kontekstis: uuesti üle vaadata ja vähendada nende valdkondade kulusid, kus järgmise aasta eelarve näeb ette kasvu, mis sellisena praeguses majanduslanguses on raskesti põhjendatavad,» sõnas Ivari Padar. «Lisaks peaksime vähendama kulusid nendes valdkondades, mille kulude maht väheneb SKP kasvuootuste vähenemise tõttu.»
Rahandusminister tegi ettepanekuga arutada kärpeid 24. novembril koos valitsusliikmetega, kui arutelule peaks tulema Eesti konvergentsiprogramm, mis esitatakse Euroopa Liidule eurole ülemineku kavana.
Euro
«Riigi ja majanduse esmane eesmärk täna on kindlustunne, finantsjulgeolek, mille annab meile euro kasutuselevõtt,» ütles rahandusminister Ivari Padar. «Olukord meie ümber muutub tohutu kiirusega, vaadakem kasvõi Läti sündmusi. Meie esmane ülesanne on olla valmis ise muutusi tegema, mitte nendega kaasas lohiseda.»
Euro kasutuselvõtt tähendab seda, et Eesti peab mahtuma Euroopa Liidu seatud kriteeriumitesse, selgitas Padar.
Seni on peamiseks takistuseks olnud inflatsioon, nüüd näeb rahandusminister ette inflatsiooni kiiret alanemist juba järgmisel aastal ning reaalset võimalust vastata kriteeriumile 2010. aastal.
Seega tõuseb peamiseks teemaks eelarvepuudujäägi hoidmine alla 3 protsendi sisemajanduse kogutoodangust (SKT).
«Selleks, et olla kindel, et me järgmisel aastal eurole ülemineku kriteeriumitesse mahuksime, peame me juba 2009. aasta eelarves otsima täiendavaid kokkuhoiu kohti ligi 1 protsendi ulatuses SKTst,» sõnas Padar.
Eelarvepoliitika peab majanduslanguse ajastul täitma stabilisaatori ülesannet, seega ei saa eelarvekulusid kärpida lõpmatuseni, on rahandusminister korduvalt öelnud. Eelarvepoliitika üldine tervendamine on järgmise kevade oluline teema, kinnitas rahandusminister valitsusliidu eestseisusele.
Tööpuudus
Peamine küsimus on täna siiski see, mis toimub majanduses järgmisel aastal.
«Eelarvepoliitikaga oleme me valmistunud raskemateks aegadeks majanduses juba kevadest saadik, aga nüüd tuleb hakata selgelt tegutsema ka selles suunas, et vastata järgmise aasta suurimale probleemile Eestis: kasvavale tööpuudusele,» sõnas Padar.
«Selleks tuleb tööseaduse muudatused ellu viia. Seoses töösuhete paindlikuks tegemisega tuleb eriti suurt tähelepanu pöörata sotsiaalsele turvalisusele, viia kiirelt läbi tööturuameti ühendamine töötukassaga ning anda reformitud asutusele sügavam sisu ning kiirem reageerimine muutustele. Muutunud olukord nõuab töötuskindlustuse maksete tõstmist,» ütles rahandusminister.