Vaid eurotsooni riike puudutava «eurovõlakirja» idee elluviimisega püstitaks jõukas Lääne-Euroopa enda ja Ida-Euroopa vahele uue müüri, kardavad Ida-Euroopa riigid.
Eurotsooni riigid püstitavad ida ja lääne vahele uut müüri
Euroopa Liidu mitteametliku tippkohtumise eel on peamiselt Poola asunud aktiivselt looma eurotsoonist välja jäävate riikide liitu eurovõlakirjade vastu, postkommunistlikud liikmesriigid loodavad koalitsiooni kaasata ka Hollandit ja Põhjamaid, kirjutab EU Observer.
Eurovõlakiri on valitsuse võlakiri, mille tagajaks on kõigi 16 eurotsooni riikide valitsused. Taoline võlakiri muudaks eurotsooni vaesemate riikide, nagu Kreeka või Portugali jaoks laenamise odavamaks. Euroklubist välja jäetud riikide jaoks muutuks aga laenamine see-eest kallimaks.
Poola asepeaminister Grzegorz Schetyna sõnul on Ida-Euroopa riikide jaoks eurovõlakirjade idee seiskamine äärmiselt oluline. «Me soovime teha kõik, et vältida kahe kiirusega Euroopat,» sõnas ta kolmapäeval. «Just seda eurovõlakirjade käikulaskmine tähendaks.»
Eurovõlakirjade idee käis Davosi majandusfoorumil välja Itaalia rahandusminister, mõtet asus avalikult toetama ka rahvusvaheline valuutafond. Itaalia vaevleb eurotsooni kõige suurema võlakoorma käes, mistõttu investorid on ettevaatlikud ning raha laenamine võlakirjaturult on riigi jaoks kallis.
Ida-Euroopa riikide juhid peavad pühapäeval tippkohtumise eel Brüsselis omaette kohtumise koos Euroopa Komisjoni presidendi Jose Manuel Barrosoga, kus üheks olulisimaks küsimuseks kujuneb ilmselt sama eurovõlakirjade teema.
Teiseks valupunktiks saab ilmselt Prantsuse, Itaalia ja Hispaania kavad pumbata oma autotööstustesse miljardeid eurosid. Need sammud on tekitanud süüdistusi protektsionismis, Lääne-Euroopa riike süüdistatakse ühisturu põhimõtete õõnestamises. «Kriis ei tohi saada ühisturu lammutamise põhjuseks,» rõhutas Poola Euroopa-asjade minister Mikolaj Dowgielewicz.