Politseijuhid vaikisid maha sadade inimeste võltsitud karistused

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

FOTO: PEETER KÜMMEL/SAKALA

ETV saade «Pealtnägija» paljastas politsei seninägematu kriminaalse korralageduse, mille on ametkonna tippjuhid, alates peadirektor Raivo Küüdist, teadlikult maha vaikinud.

Politseijuhtidel oli hea võimalus see skandaal ära hoida juba kaheksa kuud tagasi. Märtsis paljastas nende enda sisekontroll Ida prefektuuri liiklustalituses toimunud kuritahtliku valetamise ning peadirektorile tehti ettepanek karistada viit süüdlast, vahendas ERR Uudised.

Ometi valis Küüt ja tema meeskond ausa ülestunnistuse ja hetkelise häbi asemel halvima lahenduse – mitte kedagi ei karistatud, ohvreid ei teavitatud, avalikkust ei informeeritud ja lugu pandi lihtsalt kalevi alla.

Ilmselt oleks kogu see lugu jäänudki vaka alla, kui «Pealtnägija» kätte ei oleks sattunud sisekontrolli distsiplinaarmenetluse kokkuvõte, mis 20 leheküljel kirjeldab must-valgelt, kuidas Ida prefektuuri liiklustalitus mõõtis 2011. aastal taatlemata seadmega maanteel teadlikult kiirust ja võltsis seejärel protokolle.

«Kindlasti oli see olukord väga vale, mille politsei tekitas. Siin ma pean tunnistama seda, et ettepanek mitte karistada oli minu ettepanek. Peadirektor usaldas mind,» tunnistas Ida prefekt Aldis Alus.

Tema kinnitusel mõõdeti taatlemata seadmega kiirust ajavahemikul 13. august kuni 21. detsember 2011. Selle ajavahemiku jooksul koostas Ida prefektuur kiiruse ületamisega seonduvaid väärteorikkumise protokolle 1920 ja 178 nendest olid koostatud õigustühiselt, võttes aluseks taatlemata seadme näitu. Samal ajal liiklustalituse juht Alvar Ottokar teadis, et nendele inimestele on tehtud juriidiliselt õigustühine trahv.

Liiklustalituse juht siiani ametis

Samal ajal, kui prefekt Alus tunnistab, et tema alluvad tegid neli kuud teadlikult ebaseaduslikke trahve ja juurdlus tuvastas nende süü, töötab liiklustalituse juht Alvar Ottokar tänaseni rahulikult oma ametipostil. Veelgi enam – kui «Pealtnägija» eelmisel nädalal Ottokarile enda info kontrollimiseks helistas, ta lihtsalt valetas avalikult. Ottokari sõnul mingi vihje toimunu kohta laekus, aga see polevat leidnud kinnitust.

Kogu lugu algas mullu 12. augustil, mil liikluspolitsei masinale Škoda paigaldatud kiirusemõõteseadme üheaastane taatlustähtaeg läbi sai. Aluse sõnul oli mõõteseadmel selline puudus, millel polnud mingit seost kiiruse mõõtmisega. Prefekt selgitas, et selle asemel, et panna seade riiulile ootama õiget aega, jäeti see sõidukisse.

Kuid juurdluskokkuvõte toob väga selgelt peasüüdlasena esile Ida liiklustalituse juhi Alvar Ottokari, keda informeeriti juba varakult, et seadme taatlustähtaeg hakkab läbi saama.

Ottokar on uurijale väitnud, et süüdi oli siseministeeriumi infotehnoloogiakeskus SMIT, kellel ta korduvalt palus tehnika korda teha. SMITi ametnik väitis aga vastu, et Ottokar pole selle probleemiga nende poole pöördunud. Kumb valetab, on ebaselge. Fakt on aga see, et Ottokar vilistas taatlustähtajale ja lasi sellega kiirust edasi mõõta veel neli kuud.

Juurdluse kokkuvõttest tuleb välja, et Ottokar koguni käskis oma alluvatel taatlemata kiirusemõõteseadmega tööd edasi teha, kuid prefekt Aldis Alus üritab nüüd väita vastupidist. Tema sõnul ei ole juurdlus tuvastanud, et Ottokar teadlikult käskis selle seadmega tööd teha.

Teise olulise süüteona toob juurdlus esile teadliku valetamise. Nimelt väitis Ottokar, et ta tõstis politseiauto katkisesse ja taatlemata Stalkerisse ümber mootorratta terve kiirusemõõturi bloki. Ja sellega oli justkui probleem lahendatud. Kas liiklustalituse juht vassis jälle? Sest esiteks poleks tema seda tohtinud teha ja teiseks, keegi teine ei teadnud juppide vahetamisest midagi. Aga fakt on see, et sellise versiooniga vabandas Ottokar oma teist alluvatele antud käsku.

Konstaabel Mihkli selgitusel ütles Ottokar, et sama kiirusemõõtjaga tuleb tööd edasi teha, aga kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli vormistamisel tuleb protokollil teha märge mootorrattal paikneva kiirusmõõteseadme kasutamise kohta.

Politseinikud ei tahtnud ülemusega vastuollu minna

Et lihtsamalt mõista, kuidas politseinikud nelja kuu vältel teadlikult seadust rikkusid, tutvustati juurdluse kokkuvõtet liiklusjurist Indrek Sirgile. Too selgitas, et politseinikud täitsid kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli valesti. «Nad teadsid, et neil ei ole seda aparaati kaasas, aga nad tegid risti hoopis teise kasti ja teise aparaadi ette, mille kohta oli teada, et see on taadeldud ja korras,» ütles Sirk.

Miks politseinikud ülemusele vastu ei hakanud? Miks ei teatanud nad sisekontrollile juba augustis kas või seda, et ülemus käsib neil valet vanduda? Nagu selgub – nad nad kartsid!

Ülemkonstaabel Heiki märkis protokolli mootorratta mõõteseadme numbri, kuna kartis juhtkonna poolseid hilisemaid repressioone. Heikit ootas ees edutamine järgmisele teenistusastmele, mistõttu ei soovinud ta oma tegevusega otsese juhiga vastuollu minna.

Konstaabel Kaur aimas, et Škoda kiirusmõõteseade võib olla taatlemata, kuid ei julgenud seda vaidlustada, kuna ei teadnud täpselt taatlemise aega ja ei tahtnud oma juhiga vastuollu sattuda. Kaur selgitas, et talle öeldakse, et tööd on vaja teha ja tulemusi näidata. Liiklusjärelevalve talituse töö seisnebki rikkujate avastamises ja selle järgi mõõdetakse ka tulemusi. Ta kahetseb, et mõõtis kiirust taatlemata seadmega, kuid see toimus tema juhi teadmisel ja korraldusel ja ei pidanud vajalikuks juhi otsustes kahelda.

Aldis Alus tunnistab, et järelevalve liiklustalituse töö üle ei ole olnud piisav. «Minu jaoks oli ohumärk see, et ma sain sellest juhtumist teada alles tagantjärele, kui kõik oli toimunud, oli lõppenud. Ja tänu sellele, et ametnikud ei julgenud oma kahtlused välja öelda, saigi see rikkumine nii pika aja jooksul teoks saada.»

Indrek Sirgi jaoks ei ole juhtunus midagi uskumatut. «See on täiesti loomulik protsess, mis on toimunud seal, kus kehtib põhimõte, et tööd on ju vaja teha.» Ta rõhutas, et politseinikud ise uskusid, et nad panid toime õigusrikkumisi.

Hämmastav ongi Ida prefektuuri liikluspolitsei juhi väide sisekontrollile, et kuna ükski 178 isikust oma kiiruse ületamist ei vaidlustanud, siis järelikult oli kiirusmõõteseade igati töökorras. Sarnase retoorikaga põhjendas ka prefekt Alus, miks ei ole tänase päevani inimesi õigustühistest trahvidest teavitatud.

«See retoorika, et inimesed ju ise ka ei vaidlustanud, järelikult kõik oli õige, on täiesti absurdne. Inimene tegelikult üldjuhul on võimetu üldse politseiga vaidlema,» ütles Sirk. Ta rõhutas, et antud juhtumi puhul on inimesi karistatud ebaseaduslikult. «Minu väide ei tähenda küll seda, et nad ei oleks õigusrikkumist toime pannud, aga õigusriigis me peame eristama kahte asja: seda, kas inimene on faktiliselt pannud õigusrikkumise toime ja seda, kas see õigusrikkumine on ka tõendatud ja õigesti menetletud.»

Lugu vaikiti maha

Kui juurdlus 5. märtsil lõppes, tegi sisekontroll politsei peadirektorile ettepaneku karistada Alvar Ottokari ja tema nelja alluvat distsiplinaarkorras. Seejuures erinevaid rikkumisi ja vastuolusid on kokkuvõttes oluliselt rohkem, kui sellesse loosse mahub. Ometi keegi karistada ei saanudki. Kogu lugu – ebaseaduslikud trahvid, taatlemata mõõteseadme kasutamine ning teadlikult valede otsuste tegemine – vaikiti lihtsalt maha!

Indrek Sirgi sõnul nimetatakse seda siniseks seaduseks ja politsei ringkaitseks ehk siis omasid hoitakse kuni viimase piirini. «Ma olen üsna veendunud, et pärast seda saadet enamik inimesi, kes kiiruseületamiselt kinni peetakse, hakkab nõudma seda, et näidake mulle neid dokumente, näidake mulle aparaadi numbrid, kas see on ikka taadeldud, kas te ikka olete ausad politseinikud,» arvas liiklusjurist.

«Analüüsime seda asja veel kord ja võtame siis vastu seisukoha, et kas talituse juht ikkagi saab jätkata või ei saa,» lisas prefekt.

Tagasi üles