Lepassaar: edasi minnakse ELi eelarve suurema kärpimise teed
9. november 2012, 18:38
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Reedel Eesti delegatsiooni koosseisus Brüsselis Euroopa Ülemkogu eesistuja kabineti liikmetega kohtunud riigikantselei Euroopa Liidu (EL) asjade direktori Juhan Lepassaare sõnul minnakse edasi ELi järgmise perioodi eelarve suurema kärpimise teed.
«Eesti lähtus kohtumisel valitsuses ja riigikogus heaks kiidetud seisukohtadest, kolme Balti riigi vahel kokku lepitud ühistest eesmärkidest ning ühtekuuluvuspoliitika sõprade grupis kokku lepitud nägemusest ELi eelarve prioriteetide osas,» rääkis ta BNSile.
«Kahjuks kinnitas kohtumine, et edasi minnakse eelarve suurema kärpimise teed,» ütles Lepassaar. «Eesti rõhutas, et kärped ei saa tulla vaesemate liikmesriikide arvelt.»
Lepassaare sõnul andis Eesti delegatsioon kohtumise käigus Läti ja Leedu delegatsioonidega koordineeritult üle Balti riikide ühispaberi kolme peamise prioriteedi osas: investeeringuteks vajalike struktuurivahendite suurendamine Balti riikidele võrreldes Euroopa Komisjoni pakkumisega, põllumeeste otsetoetuste tõstmine vähemalt Rumeeniaga võrdsele tasemele ning Euroopa Ühendamise Rahastust Balti riikidele oluliste ühisprojektide, nagu Rail Baltic ja energiaühendused, rahastamise kaitsmine.
Eesti delegatsioon arutas kohtumisel Euroopa Ülemkogu eesistuja kabineti liikmetega ELi järgmise eelarveperioodi läbirääkimisi. Euroopa Ülemkogu eesistuja kabinet peab enne eelseisvat ülemkogu kahepoolseid kohtumisi kõigi liikmesriikide esindajatega, et tutvuda riikide positsioonidega käimasolevatel läbirääkimistel, ütles rahandusministeeriumi pressiesindaja BNSile.
Eesti delegatsiooni koosseisus osalesid kohtumisel lisaks Lepassaarele rahandusministeeriumi asekantsler Ivar Sikk ja Eesti alaline esindaja ELi juures suursaadik Matti Maasikas.
ELis toimuvad ägedad arutelud järgmise eelarveperioodi 2014–2020 üle. Mitu ELi liikmesriiki on ähvardanud panna eelarveplaanile veto, kui seda ei kärbita.
Euroopa Komisjon soovib eelarvet perioodil 2014–2020 kasvatada praeguse perioodiga 2007–2013 võrreldes viis protsenti 1,03 triljoni euroni. Seitse peamist eelarve rahastajariiki ei ole aga sellega nõus.
ELi praegune eesistujariik Küpros on teinud Euroopa Komisjonile ettepaneku kärpida perioodi eelarvet 50 miljardi euro võrra, mille komisjon on tagasi lükanud. Küpros on teinud ettepaneku vähendada eelarvevahendite mahtu erinevates valdkondades kolm kuni neli protsenti võrreldes Euroopa Komisjoni ettepanekutega, jättes alumise piiri lahtiseks. Komisjoni ettepanek on vähendada vahendite 2,5-protsendilist piirmäära 2,36 protsendini sisemajanduse kogutoodangust (SKT).
Saksamaa, Prantsusmaa ja eriti Suurbritannia nõuavad ELi eelarve kärpimist 100 miljardi euro võrra või veelgi rohkem, mida komisjon ei poolda.
Eestil on Euroopa Komisjoni esitatud ELi eelarve esialgse ettepaneku kohaselt loota aastateks 2014–2020 liidu eelarvest umbes 4,5 miljardi euro suurust summat.