Kriminaalpolitsei ragistas aasta aega ajusid, kuid tulemus oli ootamist väärt – mitu sünteetilise heroiini äri Tallinna turuliidreid peab järgmised kaksteist aastat vangis istuma.
Salamärkide keel ei päästnud narkoparunit vanglast
Riigiprokurör Kati Miitra on ligi aasta kestnud eeluurimisest rääkides silmanähtavalt rahul. Sel nädalal kirjutati Miitra kontosse suur töövõit: Eesti kohtupraktikas on ülimalt harv, et kurjategija läheb kokkuleppemenetluse tulemusena vabatahtlikult vangi rohkem kui 12 aastaks.
Fentanüüliparun Vova ehk Vladimir Fidkevichiga (37) nii juhtus. Karmide karistustega leppis ülejäänudki jõuk. «Kokkuleppemenetlus oli nendepoolne soov,» ütleb Miitra.
«Nende» all peab prokurör silmas kuritegeliku ühenduse liikmeid. Enne vahelejäämist uskusid mehed, et nende konspiratiivplaan välistab vahelejäämise. Paraku läks teisiti.
Kõrvalt vaadates tundub Fidkevich tavaline üht last kasvatav pereisa, kes elab Lasnamäel vanematele kuuluvas paneelmajakorteris. Tõsi, tal on kriminaalne minevik. Juba 1993. aastal, kui Vova oli napilt täisealine, mõisteti ta seitsmeks aastaks vangi tapmise ja röövi eest. 2006. aastal järgnes veel karistus uimastikäitlemises.
2011. aastal hakkasid politseile Fidkevichi puhul silma mitmed ohuindikaatorid. Tasapisi tekkis teadmine, et mees võib olla üks kahest-kolmest Eesti suurimast fentanüülimüüjast.
Vaid hulgimüügiga tegelenud Vova muutis selles äris eriliseks persooniks puhas äriloogikast lähtuv käitumine. Ta üritas konkurentidelt turgu üle võtta ja oli klientide ülevõtmisel üllatavalt edukas. Tema trump oli madal hind ehk ta suutis fentanüüli hinnaga mängida. See tähendas, et mehe liigutatavad kogused pidid olema erakordselt suured.
Et paljast teadmisest jääb narkoärika süüdimõistmiseks väheks, alustas keskkriminaalpolitsei 2011. aasta juulis Vova asjus kriminaalmenetlust. See, mida keti eri lülisid jälginud uurijad eest leidsid, oli omamoodi pusle – mõistatuste süsteem, mille narkoäri osalised (pooled varem kriminaalkorras karistamata) töötasid välja välistamaks vahelejäämist. «Alguses oli see otsekui hiina keel, mida me ei mõistnud,» ütleb keskkriminaalpolitsei menetlusbüroo juht Ago Leis.
Politsei küll nägi, kuidas narkoärikad omavahel segaste tähe- ja numbrikombinatsioonidega SMSe saatsid, kuid dešifreerida neid ei osatud. «Pidime taolist infovahetust kolm-neli korda pealt vaatama, enne kui saime hakata koostama mingit käitumismustrit,» räägib Leis.