/nginx/o/2009/04/20/165944t1h0fde.jpg)
Sajad korduvalt kerges joobes autojuhtimise pärast kriminaalkorras karistatud eestlased võivad karistusest pääseda, kui advokaat Anti Aasmaa kaebus Viru maakohtus rahuldatakse, kirjutab Risto Berendson ajalehes Postimees.
Roolijoodikutest kurjategijad tahavad karistustest pääseda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aasmaa esitas tänavu 30. juunil Viru maakohtule taotluse vabastada kaheksa isikut karistuse kandmisest.
Advokaat leiab, et kuna pärast 1. juulit karistatakse joobes juhtimist Eestis kriminaalkorras vaid juhul, kui joove on 1,5 promilli ja rohkem, ei tohiks varem korduvalt kergemas joobes roolist tabatud ja seepärast kriminaalkurjategijateks saanud inimesi enam nendena käsitleda.
«Minu hinnangul on selliseid, kergema joobega autoroolis tabatud ja kriminaalkorras süüdimõistetud isikuid laias laastus kaks kolmandikku kõigist alkoholijoobes sõitmise eest süüdimõistetutest,» ütles mullu roolijoodikutelt autode konfiskeerimise vastu võideldes tuntuks saanud Aasmaa.
Tema sõnul on kummaline, et inimesed peavad endiselt käima kriminaalhooldaja juures tegude pärast, mida Eesti uus kehtiv karistusseadustik kuriteona enam ei käsitle.
1. juulist tekkis tema väitel ebavõrdne olukord ka seetõttu, et karistusest pääsesid isikud, kes olid oma purjuspäi autojuhtimise varem kohtus vaidlustanud, sest prokuratuur lõpetas seaduse muutumise järel sadu selliseid kriminaalasju.
Riigikohtu kriminaalõiguse nõuniku Jaan Sootaki sõnul on tekkinud olukord huvitav. Riigikohtu varasemad lahendid kriminaalseaduse muutumisel näitavad, et inimesed vabastatakse dekriminaliseeritud teo puhul küll vangistuse kandmisest, kuid neile määratud karistus ei kustu.