Kui anda riigikogu ja kohalikud volikogud muukeelsete valida, läheks 90 protsenti häältest Keskerakonnale ja 5-protsendist valimiskünnist ei ületaks ükski teine erakond.
90 protsenti muukeelsetest valib Keskerakonda
13. september 2009, 15:09
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Just sellise tulemuse saab, kui arvestada Turu-uuringute ASi augustikuise küsitluse muukeelsete vastajate hulgast välja need, kel puudub erakondlik eelistus või kes on kõigi parteide vastu.
Keskerakonna ülekaal jääb sama suureks (89-91 protsenti) nii kohalike omavalituste volikogusid (KOVe) kui riigikogu valida tohtivate muukeelsete, kuid ka Eesti kodakondsust mitteomavate volikogusid valida tohtivate isikute lõikes.
Kõik kolm rühma võivad omavahel erineda, sest näiteks mitmed venekeelsed inimesed on Eesti kodanikud ning erinevalt riigikogust saavad kohalikke volikogusid valida ka mittekodanikud.
Ülekaal ka varasematel kuudel
Selline Keskerakonna ülekaal pole juhuslik - juunikuises küsitluses jäid Keskerakonna analoogsed toetusnumbrid 78-81 protsendi ning maikuises 87-89 protsendi vahele.
Ülejäänud parteide toetuse tipuks jäi augustis KOVde puhul Vene Erakonna Eestis 3 protsenti. Riigikogu valida saavate muukeelsete inimeste teine eelistus oli aga 4-protsendise toetusega Reformierakond, kusjuures nullist suurema toetuse kogus veel vaid Rahvaliit (1,4 protsenti).
Varasematel kuudel on silma paistnud ka Eestimaa Ühendatud Vasakpartei, kogudes juunis lausa 5-protsendise muukeelsete riigikogu valijate toetuse. Paraku augustiks langes nende näitaja kõigis võrdlustes nulli.
Üheprotsendist toetust on mingil hetkel vähemalt ühes kolmest valimist näidanud kõik riigikogus esindatud erakonnad.
Toomla kiidab tulemust
Tartu Ülikooli politoloog Rein Toomla ei näinud neis tulemustes midagi traagilist. «Sellised numbrid tähendavad, et Eesti venekeelne valijaskond on eestistunud.»
Politoloogi sõnul on ikka ja jälle arutletud selle üle, mil määral ahvatlevad n-ö vene erakonnad venekeelset valijat, olgu kõne all Vene Erakond Eestis, Eestimaa Ühendatud Rahvapartei või mõni Dimitri Klenski juhitud rühmitus.
«Nüüd tuleb välja, et venekeelne valijaskond neid ei toeta, vaid eelistab hoopis üleriiklikku ehk nn Eesti erakonda. On see suuremalt jaolt Keskerakond, no olgu.»
Tema sõnul oleks ühiskonnale palju murettekitavam see, kui venekeelsed valijad toetaks näiteks Dimitri Klenskit.
Miks teiste laiahaardeliste parteide toetus muukeelse valijaskonna seas nii olematu on, selles on Toomla sõnul süüdi erakonnad, kes on jäänud vene valijale kaugeks.
Viimaste aastate kaotused
«Teised on maha mänginud selle. Kui me vaatame paari-kolme aastast ajalugu, siis on olnud paar Eesti erakonda, kes on olnud Eesti venelaste hulgas märkimisväärselt populaarsed, seal hulgas Reformierakond.»
Toomla sõnul toetas n-ö parimatel päevadel oravaparteid üks neljandik eelistust omavast venekeelsest valijaskonnast. «See oli väga kõrge näitaja, aga kõik hajus pronksöö tulemusel. Nüüd on vaikselt kuulda, et hakkab kuidagimoodi tagasi tulema.»
Tartu Ülikooli teadlaste läbiviidud küsitlused näitasid politoloogi sõnul aastate eest ka seda, et Res Publicat toetas kuuendik venekeelsest valijakonnast.
Ideoloogia peaks sobima
Millistel parteidel võiks olla rohkem lööki venekeelsete valijate seas? Toomla tooks esile sotsiaaldemokraadid ja Reformierakonna.
«Sotside ideoloogia ei tohiks olla venekeelsele valijaskonnale väga vastuvõetamatu nagu ka Reformierakonna ideoloogia. Reformi poliitika pronkssõduri osas on omaette küsimus,» märkis ta.
See, et Isamaa ja Res Publica Liidul oleks muukeelsete hulgas lööki, on Toomla väitel raskesti usutav, sest IRLis on rahvuslus kaunis kõrgelt esindatud. «Respublikaanide osakaal ei ole seal ka enam nii suur,» meenutas ta aastate taguseid tulemusi.
Keskerakonna toetamine augustis*
Põhiline suhtluskeel (KOV valijad):
Eesti - 15 protsenti
Muu - 91 protsenti
Kodakondsus (KOV valijad):
Eesti - 24 protsenti
Muu riik - 89 protsenti
Põhiline suhtluskeel (riigikogu valijad):
Eesti - 15 protsenti
Muu - 91 protsenti
* Arvestusest on võrreldavuse huvides välja jäetud isikud, kes ei osanud oma erakondlikku eelistust öelda või teatasid, et ei toeta ühtki parteid