Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2009/10/03/244669t1hb1cb.jpg)
Iirimaa referendumil andis Euroopa Liidu reformikavale Lissaboni leppele poolthääle 67,13 protsendi valijaist ja reformikava vastu oli 32,87 protsenti valijaist, selgus lõplikest valimistulemustest.
Vaid kaks valimisringkonda - Edela-Donegal ja Loode-Donegal - hääletasid leppe vastu. Mullu juunis korraldatud referendumil hääletas reformikava vastu 53 protsenti iirlastest.
Ametnike sõnul oli valimisaktiivsus 59 protsenti.
Kui iirlased oleksid leppe uuesti tagasi lükanud, oleks see tähendanud sisuliselt reformikava lõppu. Lissaboni leppe eesmärk on otsustusprotsessi hõlbustamine, aga ka alalise presidendi ja välisministri koha loomine.
Iirimaa on ainus ELi liikmesriik, mille põhiseadus nõuab leppe panemist rahvahääletusele. Dublin nõustus teise referendumi korraldama, kui Brüssel oli andnud garantiisid sellistes küsimustes nagu sõjaline neutraliteet, abort ja maksuseadused. Seni on lepe ratifitseerimata veel vaid Poolas ja Tšehhis.