Inimeste austus ajaloo vastu ja teadlikkus arhitektuurimälestiste alal on oluliselt kasvanud ning enam 90ndatele aastatele iseloomulikult sobimatuid katuseid üldjuhul ei panda, leiab muinsuskaitseameti Harjumaa vaneminspektor Ly Renter.
Arhitektuurimälestis peab saama traditsioonilise katuse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nõukogude ajal mälestistele pealelöödud eterniitkatuseid vaatab amet nüüd kui ajutisi lahendusi.
«Tol ajal parandati katuseid käepäraste vahenditega ning eks nüüdki on tihti mõnele hoonele löödud peale ajutise kattena koormakile, tõrvapapp või muud materjalid. Oleme seda lubanud, sest kõige tähtsam on, et hoone säiliks,» jutustab ta.
«Kui aga sealt edasi enam midagi ei tehta, on meil õigus teha ettekirjutus. Kindlasti tasuks ka küsida meie käest võimalike toetuste kohta kergem on muidugi saada rahastamisvõimalusi mittetulundusühingutel või sihtasutustel, kuid ka eraisikud saavad vahel teatud tingimustel abi.»
Meierei sai erandi
Üheks näiteks lubatud ajutise katusena toob Renter ajaloolise Anija meierei, kus ehitaja paigaldas omaniku teadmata odava plekk-katuse.
«Omanikul on kindel soov see tulevikus välja vahetada, aga samas hoiab see siiski maja lagunemast ning võimaldab teha juba sisetöid.»
Kindlasti pole olemas reeglit, et arhitektuurimälestistele peaks panema ajaloolise katuse. Kui ikka omanikule ei meeldi laudkatus ning hoone kannatab panna kivi, siis on amet seda lubanud. Selline näide on Kuusalu kirikumõis, mille omanikud leidsid, et kivikatus on ilusam ja ka odavam.
«Kivi, puit ja käsitsi valtsitud plekk on materjalid, mis on traditsioonilised. Imitatsioone me paigaldada ei luba, kuigi esimestesse projektidesse on tihti need sisse kirjutatud. Kui aga omanikele põhimõtted ja plussid-miinused ära seletada, nõustuvad nad traditsiooniliste materjalidega.»
Katusemaailma müügijuht Janek Kolk märgib, et katusematerjalide hinnaklassis praegu väga suurt vahet polegi, kas valida kivi-, plekk-, bituumen- või betooneterniitkatus.
Materjalide omadused
«Vahe on materjalide omadustes kivi peetakse näiteks üldjuhul vaikseks materjaliks, plekki lärmakamaks, kuna plekk võimendab vihmasabinat ja võib pragiseda, kui päeval on kütnud kuum päike ja õhtul viluks läheb,» räägib ta. «Eks eelistus on suuresti kliendi enda maitseküsimus.»
Teine, veel olulisem tegur on loomulikult maja konstruktsioon ning näiteks kivikatus oma raskusega igale majale ei sobi. Katuse vastupidavus ning iga sõltuvad aga Kolki sõnul eelkõige hooldusest.
«Tihti on küll räägitud, et kivikatus on vastupidavam, kuid samas kestab ka plekk õigeaegse värvimise puhul väga kaua. Tuleb lihtsalt aeg-ajalt kivikatust sammaldumisest puhastada ning plekk-katust ei tohi lasta minna rooste. Valtsplekk-katuse puhul on üheks ohuallikaks kindlasti liitekohad, mis võivad aja jooksul hakata järele andma.»
Tegelikult tuleks aga tema sõnul kas värsketel majaehitajatel või neil omanikel, kelle majale ettekirjutusi tehtud pole, väga tõsiselt mõelda nii materjali kui ka katuse värvi üle.
«Päris palju kohtab kahjuks Eestis maju, mille katus ei sobi kokku muu maja või siis üldise elamurajooniga. Samuti pole hea lahendus ühe arendaja ehitatud sada protsenti üheülbalised majad.»
Kivikatuse ruutmeetri käibemaksuta hind jääb 80400 krooni vahele, kuid Eestis on enim müüdud Kolki hinnangul umbes 140-kroonise hinnaga kivi.
Plekk-katuse käibemaksuta hind algab 110 kroonist ruutmeetri kohta ja lõppeb umbes 170 krooni juures; sellest kallimaid ja tugevamaid plekk-katuseid kasutatakse ainult spetsiaalsete tööstushoonete juures. Põhja-Ameerika stiilis bituumenkatus on saadaval erinevate imitatsioonidega, nagu näiteks laast- või telliskatus. Bituumeni hind jääb 80150 krooni vahele ruutmeetri kohta.