Eakate juhtide roll liikluse mustas statistikas kasvab

FOTO: Postimees

Viimase aasta jooksul langenud inimkannatanutega liiklusõnnetuste arvule vastupidiselt on kasvanud märkimisväärselt avariid, milles osalenud sõidukijuht on vähemalt 65 aastat vana.


Mullu novembrist selle aasta oktoobri lõpuni registreeriti Eestis maanteeameti andmetel kokku 107 sellist liiklusõnnetust, aasta varem oli see arv 84. Vigastada sai eakate juhtide osalusega avariides 131 inimest ning hukkus kuus.

«Tavapärasest sagedamini toimuvad taolised õnnetused aasta viimases veerandis, mil päevavalgust napib ja sõiduolud muutuvad raskemaks,» selgitas maanteeameti analüüsi- ja infobüroo juhataja Sirje Lilleorg, kes hiljuti Eestis ja rahvusvahelisel tasandil tehtud uuringute põhjal eakate juhtide põhjustatud avariidest kokkuvõtte tegi.

Eakaid juhte tuleb juurde

«Muutused riigis on loonud olukorra, kus vanemate elanike osalus ühiskondlikus elus aktiviseerub, nende liikumisvajadus kasvab. See toob kaasa küll ühistranspordisüsteemi suurema kasutuse, aga selgelt suureneb ka eakate sõidukijuhtide osa igapäevases liikluses,» leiab Lilleorg oma kokkuvõttes.

Eakate juhtide arv kasvab maanteeameti hinnangul koos Eesti elanikkonna vananemisega. Üle 65-aastaste osakaal rahvaarvust on alates 1990. aastast kasvanud ja on praegu ligi 16 protsenti. Maanteeameti hinnangul kasvab see osakaal 20 protsendini ning sellega seoses kasvab ka eakate juhtide osakaal.

«Eakad ise peavad oma käitumist liikluses keskmisest ohutumaks, nad ei leia, et oleksid agressiivsed või võtaksid suuri riske. Liiklusohutuse suurendamise nimel on nad keskmisest enam nõus ka kiiruspiirangute rakendamise, automaatse kiiruskontrolli ja rangemate karistustega joobes juhtimise eest,» selgitas Lilleorg.

Uuringutest selgus, et eakad juhid kasutavad autot juhtides tunduvalt harvemini mobiiltelefone, valides või vastu võttes roolis olles nooremates kaks korda vähem telefonikõnesid.

Turvavöö kasutamises puuduvad küll märgatavad erinevused, kuid laste turvavarustuse kasutamise osas on eakad hoolikamad ja järgivad nõudeid paremini. Ka on eakad keskmisest enam nõus autoomaniku karistamisega, juhul kui juhti pole võimalik tabada.

«Üsna tähelepanuväärne ja mõneti mõistetav on see, et eakad peavad keskmisest vähemoluliseks üle 60-aastaste juhtide kohustusliku meditsiinikontrolli rakendamist. Küllap nähakse siin oma õiguste piiramist ja ohtu autokasutusele, mitte niivõrd abinõud eakate tervisliku olukorra selgitamisele,» lisas Lilleorg.

Eakate õnnetusrisk 4 korda üle keskmise

Kuigi tervikuna ei olegi kuni 65-aastaste ja üle 65-aastaste juhtide riskis Lilleoru hinnangul olulist vahet, on tähelepanuväärne, et üle 65-aastaste vanusegruppi kuuluvate juhtide hinnanguline risk on grupisiseselt äärmiselt erinev.

«Kui veel 65-69-aastaste juhtide õnnetuserisk (liiklusõnnetuste arv 1 miljoni läbisõidu kilomeetri kohta) on keskmisest 1,5 korda väiksem, siis 70-74-aastaste juhtide õnnetuserisk on juba keskmisest üle 4 korra suurem ja kasvab eluaastate lisandudes veelgi,» selgitas Lilleorg.

Viimane traagiline õnnetus, milles üheks osapooleks oli eakas juht, leidis aset Pärnumaal septembris, kui 66-aastase Herberti juhitud Audi 80 sooritas tagasipöörde selleks mitte ette nähtud kohas ja keeras ette vastassuunast otse liikuvale sõiduautole Volvo V70, mida juhtis 26-aastane Raul.

Liiklusõnnetuse tagajärjel said mõlemad juhid vigastada, eakas juht suri saadud vigastustesse haiglas.

Augusti lõpus sõitis Tartumaal Tiksoja ülesõidukohas lähenevale rongile ette 75-aastane autojuht, kes hukkus sündmuskohal.

Tänavu suvel hakkas kehtima autojuhtide tervisekontrolli tingimuste uus kord, mis sunnib autojuhte läbima kontrolli iga 10 aasta järel.

Vanemate kui 65-aastaste juhtide tervisekontrolli korda sellega ei karmistatud. Eakad A-, B- ja BE-kategooriate juhid peavad läbima tervisekontrolli endiselt iga 5 aasta järel. Samas võib tervisekontrolli tegija otsusel määrata kontrolli sagedamini.

Tagasi üles