Majandussurutis jättis liiklusaastale positiivse jälje

FOTO: Aivar Aotäht / Sakala

Maanteeameti hinnangul aitas liikluses olukorra paranemisele alates 2008. aasta kevad-suvest enam kaasa majandussurutis, mis väljendus liikluses ennekõike liiklussageduse vähenemises ja seda eeskätt maanteedel, kus reeglina registreeritakse lõviosa liiklussurmadest.

«Selline muutus ei ole omane mitte ainult Eestile. Liiklusohvrite arv on viimase paari aasta jooksul oluliselt vähenenud enamikes Euroopa riikides, ka USAs, Kanadas ja mitmetes Aasia riikides. Rahvusvahelised eksperdid näe­vad selle põhjusena eelkõige jätkuvat tööpuudust ja kütusehindade tõusu,» selgitas maanteeameti analüüsi- ja infobüroo juhataja Sirje Lilleorg eelmise aasta kokkuvõttes.

Majandussurutis tõi rohkem rattaõnnetusi

Lilleoru sõnul võib oletada, et majandussurutisel ja tööpuudusel on seos jalgrattaõnnetuste sagenemisega, eeskätt maapiirkondade keskealiste elanike hulgas.

«35-64-aastaseid jalgrattureid sattus kokku liiklusõnnetusse 81 ehk 40 protsenti enam kui aasta varem. Jalgratas on sõiduvahend, millega liigeldakse aktiivselt peaaegu aastaringselt, seda näitavad ka sagenevad õnnetused ja surmajuhtumid pimeda ajal ja ka talvistes teeoludes,» seisis Lilleoru koostatud kokkuvõttes.

Mullu kasvas ka 10-13-aastaste õnnetustes osalenud jalgratturite arv. Nende risk õnnetusse sattuda on jätkuvalt 2,5 korda kõrgem kui teistes vanusegruppides.

Sarnaselt algkooliealiste jalakäijatega ei saa ka veidi vanemad jalgratturid hakkama kohtades, kus liiklusvood ristuvad ja valgusfoori pole. Noorimad kannatadasaanud jalgratturid olid 6-aastased.

Maanteeameti hinnangul on läbi saamas ka Eestis mõned aastad kestnud mopeedibuum. «Mopeedide populaarsus on märgatavalt vähenenud, eeskätt kuni 25-aastaste noorte hulgas, sellele viitab ka vähenenud huvi mopeedijuhi loa taotlemise vastu,» selgitas Lilleorg.

Mopeedide osalusel toimus 92  liiklusõnnetust, milles hukkus kokku 3 ja sai vigastada 105 inimest.

Ohu märgiks on õnnetused jalakäijatega õuealadel

Samuti on majandussurutis jätnud oma jälje mootorratturite osalusel juhtunud õnnetuste arvule. ARK registreeris esmaselt mullu 9 kuu jooksul 1056 uut mootorratast, mis on 2,5 korda vähem kui aasta varem samal ajal. Ligikaudu viiendiku võrra vähem oli 2009. aastal olnud ka mootorratta sõidueksamile registreerunuid ja eksami sooritanuid.

Maanteeameti nõuniku Juhan Kaarpalu sõnul oli üldine liikluspilt mullu igati positiivne, kuid olemas on ka esimesed ohumärgid olukorra võimalikust muutumisest halvenemise suunas.

Tema sõnul on üheks selliseks ohumärgiks näiteks jalakäijate üha sagedasem sattumine liiklusõnnetusse väljaspool sõiduteed - parklas, bensiinijaamas, õuealal, kergliiklusteel, teepeenral või kõnniteel. Taoliste õnnetuste osatähtsus, kus kannatada saanud jalakäija ei olnud õnnetuse hetkel otseselt sõiduteed ületamas, on kasvanud juba kolmandikuni kõigist jalakäijatega juhtunud liiklusõnnetustest.

Üheks põhjuseks, miks autosõidul hukkunute arv on vähenenud, on selgelt aktiivsem turvavöö kasutamine. Kui veel 2007. aastal hukkus meil lahtise turvavööga sõites 94 autosolijat ja 2008. aastal 40, siis mullu 28.

Tagasi üles