Uus kauplemissüsteem nõuab investorilt rohkem tähelepanu

Raigo Neudorf
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna börsi turuteenuste juht Kalle Viks (vasakul) ja juhatuse esimees Andrus Alber tutvustasid 3. veebruaril INETi uut kauplemissüsteemi, mis muu hulgas hõlbustab USA investorite juurdepääsu Balti väärtpaberiturgudele.
Tallinna börsi turuteenuste juht Kalle Viks (vasakul) ja juhatuse esimees Andrus Alber tutvustasid 3. veebruaril INETi uut kauplemissüsteemi, mis muu hulgas hõlbustab USA investorite juurdepääsu Balti väärtpaberiturgudele. Foto: Veiko Tõkman

Balti riikide ja Põhjamaade börsid lähevad tänasest üle uuele kauplemissüsteemile INET, mis muu hulgas eeldab, et investorid peavad olema kauplemisel senisest ettevaatlikumad.



NASDAQ OMX Tallinna emitenditeenuste juhi Kalle Viksi sõnul on praegune kauplemissüsteemi vahetus teadaolevalt esimene nii ulatuslik, et hõlmab seitset börsi ja ligikaudu 160 kauplevat liiget – panka ja maaklerifirmat – üle terve Euroopa.

INET on väärtpaberikauplemise tipptehnoloogia ning uus kauplemissüsteem on nii kiiruse, võimsuse kui ka graafilise lahenduse poolest senisest oluliselt parem. Turule tervikuna tähendab süsteemivahetus pikemas perspektiivis seda, et siinsele turule ligi pääsevate maaklerifirmade ja investorite ring saab edaspidi kergemini kasvada, kuna sama süsteem on kasutusel ka näiteks NASDAQ OMXi USA turgudel.

Lühemas plaanis toob see kohalikele investoritele ja börsiliikmetele vajaduse kohaneda pisut muutuvate kauplemisreeglite ja turumudeli nüanssidega.

Kunstlike piiranguteta


Üks kõige nähtavamaid muudatusi uue süsteemi puhul on senistest võrdluslimiitidest loobumine. Kui seni ei olnud ühegi aktsia puhul hinna päevane liikumine rohkem kui 15 protsendi võrra ilma börsi töötajate otsese sekkumiseta tehniliselt võimalik, siis nüüd määrab aktsiahinna liikumise täies ulatuses turg.

See tähendab, et hinnaliikumised võivad olla emotsionaal­semad ja ülevõimendatud, ületades kohati 15 protsenti päevas, ning investorid peavad seepärast olema senisest ettevaatlikumad.

«Senised võrdluslimiidid ei võimaldanud sisestada tellimusraamatusse tehingutellimusi, mille hind erineb võrdlushinnast enam kui 15 protsendi võrra,» sõnas Viks. «See tähendas, et uue börsiettevõtte esimesel kauplemispäeval ja oluliste börsiteadete järel tekkinud suurte hinnaliikumiste korral tuli kauplemine hetkeks peatada, laiendada võrdluslimiite ning seejärel kauplemist jätkata.»

Viksi sõnul saavad aktsiahinnad edaspidi kujuneda selliste kunstlike piiranguteta, ent ta lisas, et Tallinna börs ei soovi kauplemissüsteemis näha päris ebaadekvaatsete hindadega tehingutellimusi.

«Kuna tellimusraamatusse sisestatavad tehingutellimused peavad kajastama väärtpaberi jooksvat turuväärtust ning anomaalsed tehingutellimused võivad viidata turumanipulatsiooni katsele, on meil õigus turuhinnast oluliselt erinevad tellimused kauplemissüsteemist kustutada,» märkis Viks.

Tema sõnul tähendab see lisatööd järelevalvele, aga börsi eesmärgiks on turu korrapärane toimimine, näpuvigade vältimine ja investorikaitse.

Tehingukulu võib kasvada


Senisest võrdluslimiidist loobumine tingis vajaduse muuta turuhinnaga tehingutellimuste täitmisloogikat. Seni sobitati neid läbi mitme erineva hinnataseme, mistõttu suuremate turuhinnaga tellimuste täitmisel muutus hind tehingute jadas investorile järjest ebasoodsamaks. Nüüdsest kuulub turuhinnaga tellimus täitmisele vaid hetke parimal hinnatasemel võimalikus mahus.

«Järele jääv tellimuse osa tühistub, kuigi täitmist oleks võimalik jätkata vähem soodsa hinnaga,» selgitas Viks. «See tagab investorile parima võimaliku hinna, kuid ei taga tellimuse täitmist soovitud mahus.»

Samuti võivad suureneda investori tehingukulud, kuna soovitud mahus tehingu tegemiseks võib olla vajalik edastada mitu tellimust. Seetõttu tasub investoritel vähem likviidsete aktsiate puhul endiselt eelistada määratud hinnaga tehingutellimuse kasutamist.

«Väga midagi pea peale selle uue kauplemissüsteemiga ei pöörata,» oli portaali tarkinvestor.ee asutaja Kristjan Lepiku kommentaar INETi aadressil.

Tema sõnul peaksid väikeinvestorid asjasse rahulikult suhtuma, kuna tegemist on siiski pigem tehnilise muudatusega, mis puudutab rohkem just maaklereid ja finantsasutusi.

Ole ettevaatlik
•    Tähelepanelik peab olema turuhinnaga tehingutellimuse sisestamisel. Kuna senist 15-protsendilist hinnakõikumise piiri pole, võib tehingu lõpphinnaks kujuneda soovitust palju madalam hind.
•    Suureneda võivad tehingukulud, sest soovitud mahus tehingu tegemiseks võib vaja minna mitut tellimust.
•    HEXi börsisüsteemi kasutuselevõtmisel 2002. aasta veebruaris sai väikeinvestor Hanzanetis Hansapanga aktsiaid turuhinnaga orderiga müües 10 000 krooni kahju. Börs tegi tehingu pooltele ettepaneku tehing tühistada, kuid aktsiaid soodsalt ostnud Suprema keeldus ning börs ja Hansapank otsustasid toona väikeinvestorile kahju hüvitada.
Allikas: PM

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles