Prognoos: Eesti probleemiks saab töökäte puudus
14. veebruar 2010, 21:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi töökohtade arv mitmes majandusharus väheneb, saab Eesti tegelikuks probleemiks tööturult jäädavalt lahkujate suur arv, mis tekitab töökäte puuduse, näitab tööjõu vajaduse prognoos aastani 2016.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis (MKM) möödunud aastal koostatud prognoosi kohaselt on keskmine tööjõu vajadus aastani 2016 Eestis 11 500 inimest aastas. Prognoos lisab aga, et kuna praegu on tööhõive langenud alla eeldatud taseme, on see arv tegelikult 16 000.
Kokku peaks töötavate inimeste arv Eestis 2016. aastal ulatuma 630 000ni, neist paarkümmend tuhat välismaal.
Tööpuuduse määraks aastal 2016 prognoosib MKM seitse protsenti ehk 45 000-50 000 töötut.
Töötegijate puudus
MKMi majandusanalüüsi talituse ekspert Mario Lambing ütles, et kuigi praegu töökohtade arv väheneb ja see jätkub mitmes majandusharus veel pikemat aega, on ettevõtete kohanemine nõudluse langemisega toimunud kiirelt ning edaspidi pole oodata enam nii suurt tööhõive kukkumist.
«See aga tähendab, et tööturult lahkuvate töötajate tõttu vabaneb pidevalt töökohti. Eesti probleemiks saab hoopis tõsiasi, et tööturult lahkuvate inimeste arv pidevalt kasvab, tööturule sisenejate arv aga väheneb ning reaalseid töötegijaid hakkab Eestis vähemaks jääma,» tõdes Lambing.
Igal aastal jääb MKMi hinnangul vähemaks keskmiselt 2500 töökohta, kuid samas lahkub tööturult aastas pöördumatult ligi 14 000 inimest, kes asuvad pensionipõlve pidama.
Haridus hinnas
Prognoos märgib, et isegi kui sündivus tõuseb järgnevatel aastatel veelgi, ei suuda see pöörata tööturu langustrendi varem kui 2030. aasta paiku. Seega on lähemas tulevikus tööjõu pakkumine oluliselt vähenemas ning selleks valmistumiseks on aega vaid loetud aastad.
Parima võimalusena ees ootavast tööjõu puudusest ülesaamiseks pakub MKM tootlikkuse tõstmist ehk olemasoleva ressursiga tuleb rohkem ära teha.
Täiendavate töökohtade loomist on Lambingu sõnul ette näha eelkõige teenindussektoris. «Eesti majandus on liikumas tasapisi jätkuvalt kursil, kus kasvab kõrgtehnoloogilisema ja teadmistemahukama tootmise ja teeninduse osatähtsus,» ütles ta.
See tähendab, et rohkem on hinnas kõrgharidusega inimesed, ent enam kui pooltel töökohtadest vajatakse siiski kutse- või keskharidusega töötajaid.
Töökäsi kõikjale
«Suur vajadus on järgnevatel aastatel õpetajate-õppejõudude, arstide ja sotsiaaltöötajate järele,» rääkis Lambing. «Kaks kolmandikku kogu vajadusest moodustavad oskustööliste ja spetsialistide kategooriasse kuuluvad töötajad, viiendiku teenindajad. Juhi kohti jagub igale kümnendale töötajale. Lihttöötajaid, kellelt ei nõuta erilist ettevalmistust, vajatakse aga veelgi vähem.»
Samas ütles Lambing, et tööturult lahkuvate inimeste suure hulga tõttu vajatakse isegi tegevusaladel, kus töökohti jääb lähiaastatel vähemaks, jätkuvalt uusi inimesi: «Näiteks võib tuua põllumajanduse, kus töötajate suhteliselt kõrge vanuse tõttu on vabanemas oluliselt rohkem töökohti, kui neid eeldatavalt kaob.»
Tööjõu vajaduse prognoosis olid vaatluse all töökohtade loomine või kadu, tänaste töötajate jäädav lahkumine tööturult ning sektoritevaheline tööjõu liikumine. Prognoositi arenguid 35 tegevusala, 5 ametiala grupi ning 3 haridustaseme lõikes.