Soome president Tarja Halonen rääkis Talvesõja lõppemise aastapäeval peetud kõnes, et sõja-aastatel on soomlaste identiteedi määramisel oluline roll.
Halonen: Talvesõda mõjutab endiselt soomlaste identiteeti
13. märts 2010, 16:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Need karmid sõja-aastad puudutasid sügavalt Soome ühiskonda. Tundub, et suur osa soomlaste identiteedist määratakse jätkuvalt ära sõjakogemuse kaudu,» rääkis riigipea Säätytalos aset leidnud mälestusüritusel, vahendas Helsingin Sanomat.
Talvesõda algas 30. novembril 1939 Nõukogude Liidu vägede sissetungiga Soome Vabariigi territooriumile ja lõppes 13. märtsil 1940.aastal. Soome kaotas ligi 27 000 inimest, haavata sai 44 000.
Tarja Haloneni sõnul on Talvesõda jäänud ka rahvusvahelisse teadvusesse uskumatu pääsemisloona.
Kuigi 1930ndatel olid poliitilised erimeelsuses riigis tugevad, võideldi Talvesõjas ühtse rahvana, rääkis president.
Sama üksmeelselt ehitati pärast üles sõdadejärgset Soomet. Riigipea meenutas, et sõjast ei räägitud sõjajärgsetel aastatel valju häälega. Ülesehitustööd ja ühiskondlikud uuendused nõudsid aega ja jõudu ning välispoliitiline positsioon ei toetanud sõja silmnähtavat rõhutamist.
Küll aga rõhutas Halonen, et sõjaveteranidest peeti lugu ja nad mõjutasid ühiskonda silmapaistvatel ametikohtadel. Näiteks pärast 1970. aasta parlamendivalimisi oli neljandik rahvasaadikutest veteraniliidu liikmed.
Sõjaaeg mõjutas kõiki lapsi, märkis riigipea. Isad olid kodust eemal aastaid ja paljud neist ei naasnud kunagi. Sisseelamine rahu aja ühiskonda ei möödunud alati sujuvalt.
Haloneni sõnul mõjutab sõda ühte või teist viisi ka nende inimeste identiteeti, kes pole seda isiklikult kogenud. Sõnum sellest on ühelt põlvkonnalt jõudnud teiseni.
Vanavanematel on võib-olla olnud kergem rääkida sõjast oma lastelastele, kui oma lastele.
Soomlased pole ainsad Euroopas, kes meenutavad ja uurivad oma ajalugu, rääkis Halonen. Lisaks Soome iseseisvumisaastale 1917 on näiteks ka aastad 1809, 1918 ja 1939 seotud Euroopa ajalooga.
Soomes on arutlusteks endiselt ruumi ja ainet ning seda nii kunsti kui ajalooraamatuid silmas pidades, lisas riigipea.