Valitsus toetas Euroopa elektroonilise side ühtse turu paketi eesmärke
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valitsus kiitis tänasel istungil heaks Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni algatatud elektroonilise side ühtse turu paketi kohta, millega soovitakse edendada piiriüleste teenuste arengut, ühtlustada sideturu regulatsiooni ning vähendada kõnehinda välismaal. Eesti teeb ettepaneku jõuda tulemusteni hiljemalt 2018. aastaks.
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi sõnul on Eesti jaoks olulisemateks teemadeks rändlusteenuse hindade ühtlustamine siseriikliku hinnaga ja sagedushalduse küsimus, kuid samuti ettevõtete sideturule sisenemise reeglite ühtlustamine ja lihtsustamine ning võrgu neutraalsuspõhimõtete järgimise tagamine.
Rändlusteenuse osas soovitakse võrdsustada siseriiklikud ja rändluse hinnad, mis tagaks ühtse teenuse hinna nii kodus kui ka välismaal.
«Lühidalt öeldes viiakse välismaal vastuvõetavate kõnede hinnad alates 1. juulist 2014. a nulli ehk teisisõnu ei peaks enam välismaal kõnele vastates selle eest täiendavalt maksma,» ütles minister Parts. Hinnad koduturu ja rändlushindade vahel peaksid ministri sõnul ühtlustuma järk-järguliselt.
Võrgu neutraalsuspõhimõtte sisseviimisega ei tohi sideettevõtja oma võrgus piirata lõppkasutaja juurdepääsu sisuteenustele, interneti kodulehekülgedele ega kasutatavatele rakendustele. «Eesti on alati toetanud nn vaba internetti ja tervitab selle põhimõtte seadustamist,» lisas Parts.
Sagedushalduse osas soovib Euroopa Komisjon saada raadiosageduste kasutamise tingimuste kehtestamise ja nende sideettevõtjatele kasutada andmise ajakava ühtlustamise osas tänasest suuremat otsustusõigust, mis tähendab eelkõige seda, et liikmesriigi sideturu reguleeriv asutus peab raadiosageduste kasutamise tingimused kooskõlastama Euroopa Komisjoniga.
Eesti leiab, et raadiosagedushaldus peaks vastama liikmesriigi turu vajadustele, kuna liikmesriik oskab ise kõige paremini hinnata millistel tingimustel oleks raadiosagedusressurssi mõistlik sideettevõtjatele kasutamiseks anda. Raadiosagedusalade kasutusse andmise ajakava ühtlustamist Eesti toetab, kuna see võimaldab mitmes liikmesriigis tegutsevatel sideettevõtjatel oma tegevusstrateegiat paremini planeerida.