Eestit ähvardab liigse piimatootmise eest kopsakas trahv
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui veel aasta alguses ei uskunud Eesti piimatootjad, et siinmail isegi pärast kvootide kadumist kuigi palju rohkem piima hakatakse tootma, siis oktoobris tuli teade, et poolaasta arvestuses on Eesti oma piimakvoodi juba ületanud ning ähvardab kopsakas trahv.
Kvoodiaasta kestab 1. aprillist 31. märtsini. Eesti tootjate kuue kuu aruannetest selgus sügisel, et tarnekvoot on täidetud 51,41 protsendi ulatuses. Sellel kvoodiaastal on veel võimalus, et teisel poolaastal toodetakse piima veidi vähem, nagu see tavaliselt on, ja siis võib Eesti trahvist napilt pääseda, kuid järgmisel kvoodiaastal ületab Eesti piimakvoodi põllumajandusministeeriumi arvestuste järgi 5,6 protsendi võrra.
Kui 5,6 protsenti kvoodiületust ei tundugi esialgu kuigi palju, siis mahu poolest on see 38 200 tonni ning arvestades, et iga kvooti ületanud 100 kilogrammi kohta tuleb maksta trahvi 27,83 eurot, teeb see kokku 10,6 miljonit eurot.
Põllumajandusminister Helir-Valdor Seedri sõnul eeldab prognoosi täitumine soodsat turuolukorda ehk piima kõrget kokkuostuhinda, mõõdukaid sisendihindu ja nende tõusu vältimist ja soodsa ilmastiku jätkumist kogu selle perioodi jooksul. «Tootjad on palju investeerinud ja see kindlasti toetab toodangu kasvu, kuid eelkõige mõjutab soodne turuolukord: tootjad saavad praegu piima eest Eesti jaoks head hinda ja lähiaja prognoosid lubavad soodsate olude jätkumist,» selgitas Seeder.
Eesti ei ole oma hädas üksi. Tänavu 31. märtsil lõppenud kvoodiaastal ületasid tarnekvoodi Austria (+3,6%), Küpros (+0,8%), Taani (+0,4%), Poola (+0,2%) ja Saksamaa (+0,1%), lähiajal on oht kvoot ületada ka Hollandil, Itaalial, Iirimaal ja Lätil. Kvoodiületamise tasu kogutakse kokku tootjatelt, kes ületasid individuaalse kvoodi, mis mõjutab kogu riigi kvooti. 99 protsenti kvoodiületamise tasust peab liikmesriik kandma ajavahemikul 16.10–20.11 üle Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) ja järelejäänud ühe protsendi kasutama restruktureerimismeetmete rahastamiseks.
Mitmed suurtootjad tunnistavad, et ületavad oma kvoodi suure tõenäosusega lähiajal. Trigon Dairy Farming ASi Eesti farmide juht Margus Muld ütles, et Väätsa Agros ületatakse individuaalne piimakvoot tõenäoliselt juba tänavu. «Me oleme võrreldes eelmiste aastatega piimatoodangut nii palju suurendanud, et läheb lõhki,» tõdes Muld. Tema sõnul tootmisele kätt ette panna ei saa ja pigem on nad nõus maksma trahvi. «2015. aastal kaob ju piimakvoot ära, meil ei ole mõtet hakata lehma tagasi hoidma. Kui me tootmise maha võtame, siis ootame pärast aasta aega, et seda uuesti üles saada,» selgitas Muld.
Piimatootjaid ühendava tulundusühistu EPIKO juhatuse liige Üllas Hunt ütles, et mahuarvestuses kipub ka nende ühistul kvoot juba sel kvoodiaastal lõhki minema, kuid säilinud on veel lootus, et rasvaprotsenti korrigeerides võivad nad sel aastal kvoodi piiresse jääda. Järgmisel aastal on aga kvoodi ületamine tema sõnul väga tõenäoline.
Kuna turuolukord on piimatootjale praegu väga hea, peaks Hundi arvates trahvi määramise üldse üle vaatama. «Võib-olla ei peaks seda viimastel kvoodiaastatel enam määrama. Teine võimalus oleks suurendada Eesti kvoodi mahtu, kuna Euroopa Liidus on ju riike, kes kvooti ei täida ja kellest jääb kvooti üle,» rääkis Hunt.
Minister Seeder kinnitas, et nad valmistavad ette kirja Euroopa Komisjonile, kus tõstatavad küsimuse, kas on otstarbekas nõuda kvoodiületamise tasu vahetult enne kvootide kaotamist. Samuti otsitakse liitlasi teiste liikmesriikide seast, kes on samasuguses olukorras.