Taliga: poliitikute optimism töötuse koha pealt on põhjendamatu
14. mai 2010, 12:08
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ametiühingute keskliidu juhi Harri Taliga sõnul põhineb poliitikute optimism, mis püüab registreeritud töötute arvu vähenemist viimastel nädalatel näidata kriisi selgroo murdmisena, täiesti alusetu.
«Kuna majandus on jätkuvalt languses, on paratamatu, et ka töötus kasvab. Pea 20 protsendi suurune töötuse tase on Eesti puhul rekordkõrge – eelmise kriisi tipp 2000. aasta esimeses kvartalis oma 14.6 protsendiga jääb kaugele maha,» hindas Taliga.
Esiteks ei saa tema sõnul nädalanumbritele tuginedes teha tõsiseltvõetavaid järeldusi, teiseks kehtivad töötuna arvelolemiseks seadusest tulenevad nõuded, mille mittetäitmisel võetakse arvelt maha ka inimene, kes tööd pole leidnud. Ja kolmandaks kinnitab nii meie enda kui ka teiste riikide kogemus, et reaalselt hakkab tööturu olukord paranema alles mõni aeg pärast seda, kui majandus on taas kasvule pööranud.
Teatavasti langes eelmise kriisi ajal 1999. aastal Eesti SKT 0,3 protsenti, toona oli töötuid kõige rohkem 2000. aasta algul (96 700) ning see näitaja hakkas pidevalt alanema pärast 2001.aasta esimest kvartalit, mil töötuid oli 92 600.
Taliga sõnul on tegelikult isegi suurem probleem see, et käesoleva aasta algul oli meil hõivatuid alla 554 000 – vähem kui kunagi varem taasiseseisvunud Eestis. See näitaja on enam kui 10 000 võrra väiksem kui eelmise kriisi põhjas olles. «On ju ilmselge, et mida vähem inimesi on tööl, seda vähem luuakse ka uusi väärtusi ehk rahvuslikku rikkust. Teisalt, mida vähem on inimesi tööl, seda vaesem on elanikkond, mis omakorda vähendab meie sisemaist ostujõulist nõudlust,» rääkis ta.
Ametiühingujuhi sõnul toob hetkeseis selgelt esile vajaduse panustada rohkem aktiivsesse tööturupoliitikasse. «Teatavasti kasutab Eesti selleks täna praktiliselt ainult Euroopa sotsiaalfondi vahendeid, kuid käesolevaks aastaks eraldatud enam kui 400 miljonist ei piisa sedavõrd kõrge töötuse puhul. Ja järgmisel aastal see vajadus pigem suureneb, sest mida rohkem on pikaajalisi töötuid, seda kallimaks läheb nende tööhõivesse tagasi toomine,» selgitas ta.
Taliga juhtis tähelepanu asjaolule, et sisuliselt kinnitab ka tööturustatistika seda, mida äsja ütles OECD oma raportis Eesti kohta - vaja on parandada töötute sotsiaalset kaitset. Seda on ka ametiühingute keskliit järjepidevalt taotlenud. Samuti tuleb panustada alarahastatud tööturumeetmetesse.
Tänu sellele, et ametiühingute ja tööandjate soovil võttis töötukassa mullu mais üle varasema tööturuameti ülesanded, on tööturuteenuste osutamine Taliga hinnangul oluliselt paranenud, aga raha on ikkagi juurde vaja ning pika aja jooksul kujunenud mahajäämust aasta või kahega tagasi teha väga raske, kui mitte võimatu.