Eurotsoon peab võitlema deflatsiooniohuga
21. jaanuar 2014, 11:05
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eurotsooni madal inflatsioon on saamas uueks teemaks, mis osade spetsialistide arvates võib viia katastroofini, kirjutab The Wall Street Journal.
Detsembris langes eurotsooni inflatsioon 0,8 protsendini, mis on tunduval allpool Euroopa Keskpanga poolt kehtestatud sihti ehk kahte protsenti. Kreekas on tarbijahinnahindeks juba negatiivne, Hispaanias, Portugalis ja Iirimaal jääb see vahemikku 0,2 kuni 0,3 protsenti.
Ökonomistid kardavad, et ühisraha piirkond võib langeda deflatsiooni, nagu see oli1990-ndatel aastatel Jaapanis, mis päädis kestva stagnatsiooniga. Tarbijad hoidsid oma ostusid tagasi, sest ootasid, et hinnad langeksid veelgi, mis süvendas omakorda deflatsiooni veelgi.
Üks viimaseid hoiatusi tuli Rahvusvaheliselt Valuutafondilt (IMF), kelle juht Christine Lagarde hoiatas, et deflatsioon on üha kasvav risk, mis võib olla maailmamajanduse jaoks katastroofiline.
«Kui inflatsioon on džinn, siis deflatsioon on koll, mille vastu tuleb võidelda otsustavalt,» ütles Lagarde.
Majanduslehe sõnul pole erilist kahtlust, kes Lagarde arvates võitlema peab. Euroopa Keskpanga (EKP) ametnikke on Washingtonis, kus on IMF-i peakorter tutvustatud fondi süngete prognoosidega ning neile on avaldanud eraviisiliselt survet, et EKP tegutseks julgemalt.
See, kas deflatsioon on tõesti nii ohtlik, nagu IMF ja mõned ökonomistid, arvavad, on debateeritav. EKP ise usub, et inflatsiooninumber jääb alla kahe protsendi taseme pikaks ajaks, aga ei usu, et see pöörab negatiivseks.
Aga selge on see, et deflatsioonirisk ei ole null ning kui EKP oleks normaalne keskpank, mis vastutab ainult ühe riigi majanduse eest, oleks keskpank juba aegsasti teinud rahapoliitika lõdvendamiseks palju rohkem, kaasa arvatud suureskaalaline võlakirjade tagasiostmine.