/nginx/o/2016/12/21/6195201t1h4d66.jpg)
/nginx/o/2014/02/10/2809534t1h3288.jpg)
Välisminister Urmas Paeti sõnul tegid Euroopa Liidu välisministrid täna Brüsselis põhimõttelise otsuse kehtestada sanktsioonid ehk viisakeeld ning varade külmutamine nende isikute suhtes, kes on vastutavad inimõiguste rikkumise, vägivalla ning ülemäärase jõu kasutamise eest Ukrainas.
Sanktsioonide ulatus sõltub Ukraina olukorra edasisest arengust.
ELi liikmesriigid leppisid kokku ka embargo Ukrainasse selle varustuse tarnimise suhtes, mida võib kasutada repressioonideks.
Paeti sõnul on ELi välisministrid seisukohal, et õigusemõistmise ette tuleb viia kõik, kes vastutavad inimõiguste rikkumiste eest Ukrainas.
Paet selgitas, et Euroopa Liit oli sunnitud Ukraina poliitilisele ja institutsionaalsele kriisile lahenduse leidmiseks võtma kasutusele karmid suunatud meetmed, sest konflikt Ukrainas on süvenemas ning Ukraina üksi ei pruugi enam olukorraga toime tulla. «Verevalamise viivitamatuks lõpetamiseks ja püsiva lahenduse leidmiseks on oluline alustada sisulise dialoogiga, millel oleks neutraalne vahendaja,» ütles Paet. «Ka Euroopa Liit peab olema valmis kriisiläbirääkimiste vahendamiseks,» lisas ta.
Paeti sõnul on Eesti andnud abi rünnakutes kannatanutele ning on valmis andma ka täiendavat abi.
Eesti välisministri kinnitusel on nii Eesti kui kogu Euroopa Liit seisukohal, et antud konfliktiolukorrale lahenduse leidmiseks ja usalduse taastamiseks on vajalik Ukraina põhiseaduse reform, uue kaasava valitsuse moodustamine ning tingimuste loomine demokraatlike valimiste korraldamiseks. Välisasjade nõukogu kinnitas, et Euroopa Liidu pakkumine Ukrainale poliitiliseks assotsieerumiseks ja majandusintegratsiooniks ning toetuseks reformide läbiviimisel on endiselt jõus.
Euroopa Liidu välisasjade nõukogu võttis vastu järeldused Ukraina kohta, milles lisaks sanktsioonide kehtestamisele peetakse õigustamatuks vägivalda, mis mõistetakse karmilt hukka. Nõukogu toonitab järeldustes, et praeguse olukorra ja dialoogi võimaldava esimese sammu astumise eest kannavad peamist vastutust president Janukovõtš ja Ukraina ametivõimud. Euroopa Liit kutsub Ukraina valitsust üles täitma rahvusvahelistest inimõigusi käsitlevatest dokumentidest tulenevaid kohustusi.