Miljonikahju tekitanud kräkker viis kaasuse ringkonnakohtusse

Arvutierialad on mitu aastat olnud kutsekoolides eriti menukad. Foto: SCANPIX

Mitmetele firmadele küberrünnakute korraldamises ja sellega miljonikahju põhjustamises Harju maakohtus märtsi alguses süüdi mõistetud Artur Boiko polnud lahendiga nõus ja viis kaasuse ringkonnakohtusse.

Boiko ja tema kaitsja taotlevad teise astme kohtule esitatud apellatsioonkaebustes maakohtu lahendi tühistamist ja õigeksmõistvat otsust. Tallinna ringkonnakohus arutab süüasja esmaspäeval.

Harju maakohus karistas süüdistuse järgi mitmetele firmadele küberrünnakuid korraldanud Boikod tänavu märtsi alguses kahe aasta ja seitsme kuu pikkuse vangistusega, millest mees on aasta ja seitse kuud juba eeluurimisel ja kohtuprotsessi ajal ära kandnud. Lisaks mõistis kohus Boikolt tsiviilhagide katteks välja üle 6,5 miljoni krooni. Täpselt sellist karistust nõudis Boikole ka Põhja ringkonnaprokurör Tambet Grauberg.

Boiko kaitsja Nadežda Kikkas palus esimese astme kohtus oma kaitsealune õigeks mõista, kuna tema väitel tegutses Boiko arvuti kaudu keegi teine.

Süüdistuse järgi said Boiko süüteod alguse 2004. aasta juulis, kui talle tundus, et Microlink Eesti AS oli talle müünud kehva arvuti. Mees otsustas kättemaksuks korraldada Microlinki vastu küberrünnaku, käivitades 2004. aasta 29. juulil spetsiaalse arvutiprogrammi, mis hakkas firma servereid tuhandete päringutega koormama. Rünnaku tõttu sai kahjustada Microlinki kontori arvutite tulemüür ja veebi kasutamine oli oluliselt häiritud. Ühtlasi käivitas Boiko samal ajal küberrünnaku ka AS-i Delfi veebiportaali vastu.

Kui Microlink rünnaku päritolu selgitama asus ning palus lõpuks telekommunikatsioonifirmal Starman katkestada Boikole veebiteenuse osutamine, suunas mees oma viha Starmani vastu, selgus eeluurimisel. Nii käivitaski ta sama aasta 8. septembril küberrünnaku Starmani arvutisüsteemi vastu, koormates seda massiliste postitustega. Rünnak vähendas oluliselt Starmani serverite andmesideühenduse kiirust ja katkestas osaliselt nende töö, tuues firmale üle 50.000 krooni kahju.

2007. aastal langes süüdistuse järgi Boiko viha alla AS IF Eesti Kindlustus, kuna ühe liiklusõnnetuse menetlemisel oli kindustusfirma langetanud Boiko arvates talle ebasoodsa otsuse. Taas käivitas mees massilise kirjade saatmise IF-i e-postiaadressidele. Rünnak puudutas ka politseiameti ning registrite ja infosüsteemide keskuse servereid.

Rünnakute korraldamiseks kasutas Boiko süüdistuse järgi kaughaldustarkvara Radmin abi, millega ta sai kontrolli kolmandate isikute arvutite üle, et siis nende kaudu masspostitusega e-posti servereid ummistada.

Kohtueelse uurimise lõppedes esitas Põhja ringkonnaprokuratuur Boikole süüdistuse arvutikahjurluses, arvutivõrgu ühenduse kahjustamises ning arvutiviiruse levitamises.

Mullu oktoobris alanud protsessil ei tunnistanud Boiko end süüdi.