Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2014/04/09/2949284t1had7b.jpg)
Postimees küsis Euroopa Parlamenti kandideerijatelt kaheksa küsimust Euroopa Liidu tuleviku ja prioriteetide kohta. Eesti Konservatiivse Rahvapartei (EKRE) viies number Jaak Madison leiab, et föderaliseerumine on läinud Euroopa Liidus liiga kaugele ning on vaja tuua otsustamine kõikides valdkondades tagasi iga riigi juurde.
1. Millist tulevikuteed Euroopale eelistate? Vaata: http://www.postimees.ee/2717816/raagi-kaasa-millist-tulevikuteed-euroopale-eelistad-sina
Esimene tee: tagasi põhialuste juurde (mineviku eksimuste parandamine)
Teine tee: mineviku saavutuste kinnistamine (kui see pole katki, ära paranda)
Kolmas tee: julge sammumine tulevikku (teha rohkem ja teha paremini)
Neljas tee: hüpe tulevikku (ainus lahendus on majanduslik ja poliitiline liit)
Viies tee: «rohkem/vähem Euroopat» loogika muutmine (põhimõtteline mõttelaadi vahetus)
Valige variant neist või pakkuge välja oma variant ning põhjendage, miks toetate antud varianti.
Pooldan esimest varianti, sest Euroopa Liit on loodud algselt vabakaubandus liiduna ja sellisena peaks see ka toimima, mitte muutuma liitriigiks ehk föderatsiooniks.
2. Kas Euroopa Liit peaks tegelema kaitsevaldkonnaga (või peaks jätma selle ainullt NATOle), mille eesmärgiks oleks ELi liikmesriikide kaitsmine välisohu eest ning rahu tagamine maailmas? Põhjendage miks.
Ei peaks. Sõjalise kaitsega tegeleb NATO, küll aga peaks kõik EL riigid suurendama oma kaitsekulutusi vähemalt 2% tasemele, et tagada riiklik julgeolek ja kaitsevõime.
3. Kas Euroopa Liit peaks muutuma ühisruumiks- looma ühised maksud, ühtlustama maksusid?
Kindlasti mitte, põhjus on ka esimese küsimuse vastuses välja toodud.
4. Kas Euroopa Liit peaks muutma oma eelarve struktuuri- näiteks mingeid kulusid vähendama ja teisi suurendama? Kas praegused kulutused on piisavad?
Eelarve struktuuri peaks kindlasti muutma, hetkel koosneb suuremas osas põllumajandustoetustest, kuid mitte tõstma kulutusi. Eelkõige on tarvilik kärpida kulusid bürokraatia arvelt, näiteks saadikute tasud koos hüvitistega. Rääkida rahapuudusest EL-s samal ajal vohava korruptsiooniga, on naeruväärne ja kahepalgeline.
5. Millistes valdkondades näete Euroopa rolli suurendamise vajadust ning millistes võiks see väiksem olla?
Minu arvates on föderaliseerumine läinud liiga kaugele ning on vaja tuua otsustamine kõikides valdkondades tagasi iga riigi juurde.
6. Kuidas peaks Euroopa Liit Venemaa käituma Krimmis kriisi kontekstis?
Venemaa tuleks majanduslikult ja poliitiliselt isoleerida läbi sanktsioonide survestamaks Venemaad agressiooni lõpetama. Samuti käituma solidaarselt oma idapoolsete liikmes riikidega, lõpetades sõjatehnika alase koostöö Venemaaga (nt Mistralite müük).
7. Kas hõõglampide keelustamine ja tolmuimejate võimsuspiirangud on teemad, millega Euroopa Liit peaks tegelema? Põhjendage oma seisukohta.
Kindlasti mitte, see millist pirni või tolmuimejat kasutada, peaks olema iga riigi ja kodaniku vaba valik, mitte bürokraatide vaimusünnitis.
8. Millises valdkonnas näeksite end tegutsemas Brüsselis- mis komisjonis, mis valdkondades?
Julgeoleku ja kaitse komisjon.