8 küsimust kandidaadile: Kristiina Ojuland

Aivar Reinap
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kristiina Ojuland
Kristiina Ojuland Foto: Marko Saarm / Sakala

Postimees küsib Euroopa Parlamenti kandideerijatelt kaheksa küsimust Euroopa Liidu tuleviku ja prioriteetide kohta. Üksikkandidaat Kristiina Ojuland leiab, et Euroopa roll peab suurenema julgeoleku tagamisel. "Pean siin silmas näiteks energiajulgeoleku tagamist lõikmeriikidele. Nii, nagu on Euroopas korralik maanteede võrgustik, peab see kehtima ka energiaühendustele."

1. Millist tulevikuteed Euroopale eelistad? Vaata siia: http://www.postimees.ee/2717816/raagi-kaasa-millist-tulevikuteed-euroopale-eelistad-sina
 Esimene tee: tagasi põhialuste juurde (mineviku eksimuste parandamine)
     Teine tee: mineviku saavutuste kinnistamine (kui see pole katki, ära paranda)
     Kolmas tee: julge sammumine tulevikku (teha rohkem ja teha paremini)
     Neljas tee: hüpe tulevikku (ainus lahendus on majanduslik ja poliitiline liit)
     Viies tee: «rohkem/vähem Euroopat» loogika muutmine (põhimõtteline mõttelaadi vahetus)

Valige variant neist või pakkuge välja oma variant ning põhjendage miks.

Mina toetan viiendat teed. Ideed rohkem Euroopat on mõtet arendada, kui see on inimestele kasulik. Näiteks pangaliidu loomine, pankadele üle-Euroopalise kontrolli kehtestamine, kodanike hoiuste garanteerimiseks üle-Euroopaliste nõuete kehtestamine – need on minu meelest vajalikud ja mõistlikud sammud. Küll aga ei taha ma midagi kuulda suuremast tsentraliseerimisest ja bürokraatia vohamisest Euroopa Liidus. See takistab ettevõtluse arenemist ja inimeste loovat mõtlemist ning heade mõtete elluviimist.

2. Kas Euroopa Liit peaks tegelema kaitsevaldkonnaga (või peaks jätma selle ainullt NATOle), mille eesmärgiks oleks ELi liikmesriikide kaitsmine välisohu eest ning rahu tagamine maailmas? Põhjendage miks.

Kaitsevaldkonna küsimustes pole Euroopa Liidul vaja konkureerida NATOga, vaid teha tuleb koostööd. Ei saa öelda, et ainult NATO allianss peab oluliseks oma liikmesriikide kaitsmist välisohu eest ning rahu tagamist. Sama põhimõte on ka Euroopa Liidul, kuid seda tehakse teiste vahenditega ja meetoditel. Näiteks Euroopa naabruskonnas demokraatia, inimõiguste ja õigusriikluse arengute toetamisega tugevdatakse ka oma liikmesriikide turvatunnet. 

3. Kas Euroopa Liit peaks muutuma ühisruumiks- looma ühised maksud, ühtlustama maksusid?

Ma ei toeta Euroopa Liidu föderaliseerumist. Minu jaoks on oluline, et Euroopa Liit koosneks tugevatest rahvusriikidest, keda kõiki arvestatakse liidusiseselt tugevate partneritena.

Maksude ühtlustamist ma ei toeta. Samuti olen vastu ühise Euroopa maksu kehtesamise mõttele. Meie inimeste maksukoormus on niigi kõrge. Hetkel ei näe ma Euroopa Liidu eelarves ka kohta, mis peaks raha ilmtingimata juurde saama.

Pean oluliseks, et Euroopa Liidus kokkulepitu kehtiks kõigile liikmesriikidele ning nende kokkulepete kinnipidamist kontrollitakse. See tagab liidu tugevuse.

4. Kas Euroopa Liit peaks muutma oma eelarve struktuuri- näiteks mingeid kulusid vähendama ja teisi suurendama? Kas praegused kulutused on piisavad?

Euroopa Liit peab kindlasti oma eelarvestruktuuri üle vaatama. Ühe näitena kas või põllumajandustoetused. Selles valdkonnas on ajast ja arust reeglid,  mille tulemuse all kannatavad ühtlasi ka Eesti põllumehed.

Samuti tuleks Euroopa Liidul enam investeerida hariduse, teaduse ja innovatsiooni toetamiseks.

5. Millistes valdkondades näete Euroopa rolli suurendamise vajadust ning millistes võiks see väiksem olla?

Euroopa roll peab suurenema julgeoleku tagamisel. Pean siin silmas näiteks energiajulgeoleku tagamist lõikmeriikidele. Nii, nagu on Euroopas korralik maanteede võrgustik, peab see kehtima ka energiaühendustele.

Samuti peab igasugused ettevõtjate igapäevast elu häirivad direktiive vähendama. 

6. Kuidas peaks Euroopa Liit Venemaa käituma Krimmis kriisi kontekstis?

Euroopa Liit peab olema selles küsimuses  resuluutne. Seda saab aga teha juhul, kui Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitika on ühtne ning tugev. Pikaajalised ja sisulist mõju avaldavad sanktsioonid on hädavajalikud. 

7. Kas hõõglampide keelustamine ja tolmuimejate võimsuspiirangud on teemad, millega Euroopa Liit peaks tegelema? Põhjendage oma seisukohta.

Kindlasti mitte! Selliste teemadega tegelemine peaks jääma liikmesriikidele, kui nende teemade käsitlemist peetakse niivõrd oluliseks. Vastasel juhul oleme varsti sealmaal, et kõik liikmesriigid peavad hakkama kasutama kummiga voodilinasid nagu Prantsusmaal.

8. Millises valdkonnas näeksid end tegutsemas Brüsselis- mis komisjonis, mis valdkondades?

Kuigi olen oma poliitilise karjääri jooksul olnud seotud välispoliitikaga, olen mõlenud ka osalemisele majandus/rahanduskomisjoni töös. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles