Kunstnik/ärimees Kostabi: ma ei taha elada rentslis
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üks tuntumaid Eesti soost kunstnikke Kalev Mark Kostabi läheneb kunstile pragmaatiliselt ega karda tunnistada, et viib muuhulgas oma teoste müügiedu kindlustamiseks pidevalt läbi turu-uuringuid. New Yorgis asuvas stuudios Kostabi World maalivad tema assistendid aastas keskmiselt 500 teost, mille Kostabi allkirjastab ja mille hind jääb keskmiselt 5000 ja 30 000 euro vahele.
Paljud kunstiinimesed nimetavad teid ärimeheks. Kuidas te ise ennast defineerite?
Isegi filosoofid ja poeedid peavad äriga tegelema – korraldama luuleõhtuid ja avaldama raamatuid. Usk on kohe kindlasti äri. Kunst ei erine neist. Aga ma ei arva, et oleks õige nimetada mind ainult ärimeheks. Kriitikud võivad öelda, et ma olen 90 protsenti ärimees ja 10 protsenti kunstnik. Ma ise arvan, et tegelen 85–90 protsenti ajast kunstiga ja ülejäänu äripoolega.
Kuidas te oma kunstiäri juhite?
Mul on ettevõte, mille ainuomanik ma olen. Mul on 15 töötajat ja nad kõik töötavad New Yorgis. Mõned töötavad minu stuudios, teised töötavad kodust. Ma maksan neile kas tunni- või tükipõhiselt. Tunnipõhiselt maksan neile, kes ei ole kunstnikud – sekretär, raamatupidaja, stuudio mänedžer, fotograaf, arhivaar. Ülejäänud inimesed maalivad ja joonistavad, nemad saavad kõik palka teosepõhiselt.
Kas te müüte maale ka Eestisse või on eestlased selleks liiga vaesed?
Ma olen siin maale müünud, aga mitte väga palju. Ma olen kuulnud, et Eestis pole üldse väga kunstiturgu. Kindlasti on Eestis palju rikkaid inimesi, kes armastavad kunsti, nad tuleb lihtsalt üles leida ja neile oma töid promoda. Mul ongi kiusatus rohkem aega Eestis veeta. Kinnisvara on Võrumaal nii odav, et võib-olla ma peaksin ostma lossi. Mulle meeldiks elada nii suures majas, nagu on Tartu Ülikooli peahoone. Ma arvan, et ma peaksingi seda tegema, sest see maksaks palju vähem, kui ühe magamistoaga korter New Yorgis. Ma peaksin tulema siia ja elama nagu kuningas.