Rein Lang kritiseeris Reformierakonna juhtimist, märkides, et erakonna juhatus on otsuste langetamise juurest eemal olnud juba pikemat aega.
Rein Lang «Radaris»: juhatus ei langeta Reformierakonnas tegelikke otsuseid
Reformierakonna kauaaegne tipp-poliitik, mitmekordne varasem minister ja endine riigikogu liige Rein Lang usub, et kõige mõistlikum oleks valitsusel koalitsioonilepe uuesti lahti teha ja kõigil osapooltel mõnedest lubadustest taganeda, sest vastasel juhul läheb riigieelarve kokkupanemine eriti raskeks, vahendas Kanal 2 ajakirjanduslik telemagasin «Radar».
«Keegi ei ole nõus taganema mitte sentimeetritki, kõik kaevavad ennast kurguni mutta. Ühinen kõigi nendega, kes soovitavad see koalitsioonilepe uuesti lahti teha ja kõigil osapooltel taganeda mingitest lubadustest, nii et see eelarve ikkagi kokku tuleks,» ütles Lang telesaatele «Radar» antud intervjuus. «Selles mõttes on ju kõik ühte meelt, et me ei saa hakata vastutustundetult Kreeka stiilis laenu võtma oma jooksvate kohustuste katteks. Ja kui raha ei ole, siis teda ikka ei ole ja juba vanarahvas ütleb, et surm ei võta ka sealt, kust ei ole midagi võtta,» lisas ta.
Tema sõnul on üleüldine lastetoetuste tõus selgelt liiast. «Ma tean väga hästi seda, et paljudel Eesti peredel, kellel on lapsed, on keeruline majanduslik seis. Aga tõsta lastetoetusi sellises tempos, nagu seda on viimastel aastatel tehtud ja anda seda kõigile, kaasa arvatud rikastele vanematele, tundub minu jaoks ebamõistlik. Ja see on väga kallis ja ebaefektiivne demograafiline meede,» selgitas ta.
IRLi poolt sisse viidud madalapalgaliste maksuvabastuse skeem on tema sõnul aga hoopis arusaamatu. «See ju stimuleerib täiesti selgelt ümbrikupalkade maksmist ja tekitab olukorra, kus ettevõtjatel on kasulikum maksta väiksemat palka – see ei vii ühiskonda mitte üks gramm edasi,» ütles ta.
Valitsuse vastused naljakad
Langi sõnul on selge, et katteallikate otsimine maksutõusudest selliste lubaduste taustal põhjustab rahulolematust. «Ja kui neid hakatakse ellu viima ja selleks hakatakse tõstma käibemaksumäära ja kütuseaktsiisi määra, siis see põhjustab teatud inimestes väga selget ja põhjendatud viha. Minus endas täpselt samamoodi. Ma sugugi ei kuulu nende hulka, kes oleks valmis ja tahaks kinni maksta kellegi ümbrikupalku näiteks,» märkis ta. Tema sõnul peab valitsus, kes selliseid meetmeid rakendada plaanib, olema võimeline vastama väga paljudele väga ebameeldivatele küsimustele. «Seni on need vastused kõlanud pehmelt öeldes naljakalt,» sõnas ta.
Langi sõnul on valitsus praegu oma lubaduste pantvang. Teisalt on aga näha, et valitsuse juhtparteis Reformierakonnas endas on pead tõstnud tõsine rahulolematus. Nii on Langist saanud üks teravamaid valitsuse tegevuse ja partei enda otsustusprotsesside kriitikuid. Pühapäeval valiti ta koos mitme teise erakonna sisekriitikuks nimetatuga tagasi partei juhatusse, kuid samas lendabki üks Langi põhilisi kriitikanooli just selles suunas, et erakonna juhatus pole juba mõnda aega sisulisse poliitilisse arutelusse kaasatud. «No erakonna juhatus Reformierakonnas on tõesti nende otsuste juurest eemale jäänud juba pikemat aega. Jääb selline mulje, et tegelikult need erakonna juhtorganid ei ole enam poliitika kujundajad, vaid poliitikat kujundatakse kuskil mujal – see on kahetsusväärne,» sõnas ta ja lootis, et see muutub.
Rosimannusel olnud suur roll
Samas tekibki küsimus, et kui erakonna juhatus poliitikat ei kujunda, siis kes seda teeb? Tagatuba, mida juhib «vanaks kurjaks» ja Pipi Pikksuka lasteraamatust inspireerituna «Härra Nilssoniks» tituleeritud Rain Rosimannus?
«See tagatoa termin on minu meelest natuke siiski üle pingutatud. Muidugi, ei maksa ka eitada, et peaminister ühel kindlal nädalapäeval oma võitluskaaslastega nõu peab, aga ma ei näe selles ka mitte midagi väga kurja,» sõnas Lang. Ka Rosimannus pole tema sõnul mingi kurjus, kuid tegemist on äärmiselt jõulise isikuga, kelle rolli Reformierakonnas ei saa eitada. «Tal on Reformierakonna ajaloos olnud väga suur roll. Eks ajaloolased kunagi kirjutavad selle ära. Tema samastamine Härra Nilssoniga on selline lõbus kirjanduslik liialdus, aga tõsi on see, et inimesed, kes ei ole formaalselt erakonna juhtorganite liikmed, ei peaks võib-olla nii tõsist mõju omama erakonna otsustusprotsessil,» märkis Lang.
Kooseluseadus on pettus
Lang kritiseeris teravalt ka eelmise riigikogu koosseisu poolt vastu võetud kooseluseadust. «See seadus on pettus. See on üks eelmise riigikogu koosseisu suuremaid häbiplekke,» sõnas ta. Asi on tema sõnul selles, et see seadus ei anna samasoolistele paaridele mitte midagi. «Selle seadusega lükati kõik selle asja otsustamine tegelikult selle riigikogu koosseisu kaela. Ja mina ei ole näinud ühtegi eelnõud, mida see koosseis menetleks. Vastupidi – tänane istuv justiitsminister (Urmas Reinsalu, IRL) on öelnud, et ta ei kavatsegi sellega tegeleda. Ehk mitte midagi ei ole nende inimeste jaoks muutunud,» selgitas ta.
Poliitikast ei kao
Kogu kriitika kõrval, mida Lang tänasel päeval valitsuse ja partei aadressil teeb, ei kandideerinud ta ise viimastel riigikogu valimistel. «Ma lihtsalt leidsin, et mul oleks mõistlik need valimised kindlasti vahele jätta. Väga palju on tegemata töid. Avalikus sektoris kokku olnud 15 aastat tööl ja nüüd, kui ma ühel päeval hakkasin kõiki oma faile koondama, siis tänaseks on nad juba seitsmel erineval mälupulgal kõik koos. See on tegelikult tohutu materjal, mis on jäädvustunud kõikide nende aastate jooksul ja oleks üldjuhul mõistlik see minu eas juba kuidagi ära korrastada,» sõnas ta ja lubas, et nende materjalide põhjal paneb ta kirja ka oma mälestusi Eesti elu mõjutanud protsessidest, milles ise osalenud.
Kuid selle kõrval ei ole ta poliitikast kuhugi kadunud ja jätkab oma erakonna juhtkonnas. «Selline traditsiooniline ettekujutus paistab olevat selline, et poliitika on mingite ametikohtade üle peetav võitlus ja need, kes on need ametikohad siis kätte saanud, kas seadusandja või täitevvõimu juures, et need siis midagi toimetavad ja askeldavad seal. Tegelikult on poliitika ikka laiem mõiste,» ütles Lang. Tema sõnul peab saama iga inimene, kes on erakonnaga liitunud, kaasa rääkida ja oma ideid esitada. Ehk teisisõnu – poliitika tegemine peaks erakonnas käima altpoolt ülespoole, mitte vastupidi. «Ja need erakonna tipp-poliitikud, kes on valitud näiteks valitsuse liikmeteks või parlamendisaadikuteks, viivad seda poliitikat ellu, mitte ei soleeri. Et lihtsalt kellelgi tuleb mingi huvitav mõte ühel hommikul pähe, et kehtestame mingi uue maksu või tõstame mingit maksu ja siis pärast hakkame oma erakonna liikmetele seda kõike seletama, miks me seda teeme,» ütles Lang.