Euroopa Liidu (EL) siseministrite kohtumisel tuli arutlusele Euroopa rände- ja varjupaiga pakt ning direktiivi eelnõu, mille eesmärgiks on soodustada kõrgelt kvalifitseeritud tööjõu rännet euroliitu.
Siseminister Pihl arutas Brüsselis rändeküsimusi
25. september 2008, 22:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Siseminister Jüri Pihl osales neljapäeval, 25. septembril Brüsselis toimunud EL sise- ja justiitsministrite kohtumisel, kus peateemana keskenduti Euroopa rändepoliitikale, vahendas siseministeeriumi pressiesindaja.
Liikmesriigid väljendasid kohtumisel toetust Euroopa rände- ja varjupaigapaktile ning see esitatakse heakskiitmiseks oktoobris toimuvale
mitteametlikule Euroopa Ülemkogu istungile.
«Tegemist on tasakaaluka dokumendiga, mis on strateegiliseks aluseks edasisele Euroopa Liidu õigusloomele rändepoliitika valdkonnas,» ütles Pihl.
Teise olulise teemana käsitleti nõukogu istungil direktiivi eelnõu, millega
lihtsustatakse kõrgelt kvalifitseeritud tööjõu sisenemist ELi ning liikumist liidusiseselt.
Direktiivi kohaselt võetakse kasutusele üle-euroopaline sinine kaart, mis annab õiguse elamiseks ja töötamiseks ELi territooriumil. Siseministri sõnul on tegemist olulise õigusaktiga ning Eesti toetab selle kiiret vastu võtmist.
«Euroopa ei ole globaalses konkurentsis piisavalt atraktiivne,» sõnas Pihl.
Direktiivi mõjuanalüüsi kohaselt on kõrgelt kvalifitseeritud tööjõu osakaal Euroopas oluliselt madalam kui näiteks USA, Kanada või Austraalia puhul.
Eelnõu arutelu on hetkel lõppfaasis ning Eesti jaoks olulised küsimused leidnud sobiva lahenduse.
«Eesti jaoks on oluline, et direktiiv tagab paindlikkuse tööturu vajadustega
arvestamisel,» ütles Pihl.
Siseministri sõnul on sinise kaardi taotlemisel vajalik kõrghariduse olemasolu. Samuti peab sinise kaardi taotleja keskmine palk ületama
1,5-kordselt riigi keskmise palga.
Direktiiv lubab sinise kaardi kõrval väljastada ka siseriiklikke elamis- ja töölube, kus taotlejale esitatavad kriteeriumid jäävad liikmesriigi enda määratleda.
«Me ei saa asuda muutma direktiivi iga kord, kui muutuvad tööturu vajadused. Seetõttu on siseriiklike lubade väljastamine oluline,» lisas siseminister.
Euroopa Liidu eesistujariik Prantsusmaa on rõhutanud, et soovib direktiivi vastu võtta käesoleva aasta jooksul, direktiivi rakendamiseks on liikmesriikidel aega kaks aastat.