Eesti müüb elektroonikat, naftasaadusi ja puitu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Möödunud aasta novembris tegi Eesti eksport uue rekordi, kaupu müüdi välisriikidesse 860 miljoni euro ehk 13,5 miljardi krooni eest. Eelmiste kuude põhjal võib öelda, et kõige rohkem suurenes elektroonika, naftasaaduste ja puidutoodete müük.
Statistikaameti väliskaubandusstatistika talituse analüütiku Riina Kerneri hinnangul mängib Eesti ekspordi kasvus oma rolli endiselt soodne hind.
Koos ekspordiga kasvas aastatagusega võrreldes ka import. Osaliselt on Kerneri sõnul tegemist tarbimise kasvuga, kuid ka eksportimiseks on enne vaja toorainet sisse tuua. Novembris imporditi Eestisse kaupu 900 miljoni euro ehk 14,1 miljardi krooni eest. Eksport on buumieelse taseme ületanud, import mitte.
Elektroonikat ja seadmeid tootva Ensto kontserni turundusassistendi Relika Roometi sõnul kasvatas ka Ensto möödunud aastal oma ekspordinumbreid. «Varem läks ekspordiks 97, eelmisest aastast aga 99 protsenti toodangust. Eelmise aasta müüginumbreid täpselt avaldada ei saa, aga võib öelda, et kaupu eksporditi ligikaudu 950 miljoni krooni eest. Sihtkohtade hulgas on kõik maailmaosad ning tooteid müüakse 50. riiki. Mõned tooted lähevad müügiks ka läbi Soome,» kommenteeris Roomet.
Roomet ei ole aga nõus väitega, et ekspordi puhul on esmatähtis hind. «Ensto konkureerib oma toodetega pigem kvaliteedi kui hinnaga. Tegemist on energiasäästlike, turvaliste ja pikaajaliste toodetega,» sõnas Roomet.
Ekspordi kasv tähendab ka uute töökohtade loomist «Eelmisel aastal võttis Ensto lisaks tööle 150 inimest ja ka sellel aastal on plaanis laieneda,» ütes Roomet.
Roometi sõnul ostab Ensto tootmiseks vajaliku materjali Soomest ja Venemaalt, kuid osa materjalidest, näiteks plastik, ostetakse Eestist.