Kas olete mõelnud, mis juhtuks, kui üks valimiseelne küsitlus läheks punkti pealt täide? Postimees.ee tegi taolise mõttemängu, võttes appi Turu-uuringute ASi jaanuarikuise erakondade populaarsusküsitluse tulemused.
Postimees.ee arvutas välja 101 uut riigikogulast
14. veebruar 2011, 11:34
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selle tarbeks varustas uuringufirma meid erakondade populaarsusega valimisringkondade lõikes. Samuti eeldasime, et parteide ringkondlikud nimekirjad jäävad just sellesse järjekorda, nagu parteid on need esitanud.
Kõik muu oli puhas matemaatika, mis põhines etteantud valemitel. Sealhulgas kasutasime modifitseeritud d’Hondti jagajaid, mis võimendavad valimistel edukamate erakondade tulemusi.
Nende andmete põhjal moodustuski selline riigikogu, nagu juuresolevast tabelist näha. Lisaks on seal välja toodud praeguste ministrite ja eurosaadikute asendusliikmed, juhuks kui valitsus peaks endiseks jääma ja teistele omakorda Brüssel armas tunduma.
Eksminister Palts jääks ukse taha
Võitjate kõrval on selles mängus ka kaotajaid. Kõnealune stsenaarium peaks murelikuks tegema näiteks Isamaa ja Res Publica Liidu Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa esinumbri Tõnis Paltsu.
Küsitlustulemused teda erakonna madala toetuse tõttu antud piirkonnas riigikokku ei ennusta ning ta pole ka erakonna üldnimekirjas piisavalt kõrgel (24. kohal). IRLi toetus antud ringkonnas on 5,8 protsenti, kuid mandaadi saamiseks on vaja vähemalt 12,5-protsendist tulemust.
IRLi ridades jääb selle stsenaariumi käivitumisel esimesena riigikogust välja sinna praegu kuuluv Andres Herkel, sotsiaaldemokraatide ridades aga ekseurosaadik Marianne Mikko. Sama saatus ähvardab roosinupuparteis samuti eruoleiba maitsnud Katrin Saksa ning ekspolitsejuht Andres Anveltit.
Padar napilt piiri all
Ringkonnamandaadist jääb sotsidel napilt puudu ka Võru-, Valga- ja Põlvamaal ehk küsitlus europarlamendi saadikule Ivari Padarile riigikokku pääsemist ei ennusta. Iseasi, et vaevalt Padar Brüsselist ära tulla tahakski.
Reformierakonnas jääb esimesena välja korvpallilegend, praegune riigikogu liige Jaak Salumets, aga ka hiljuti Tallinna kesklinna plakatitelt vastu vaadanud riigikogulane Imre Sooäär.
Keskerakonna esimene väljajääja on Vinni vallavanem Toomas Väinaste, kuid parlamenti ei paista pääsevat ka Edgar Savisaare kunagine pinginaaber, Keskerakonna aseesimehe Kadri Simsoni isa Aadu Must.
Ka Laanetiga hapud lood
Välja jääb ka hiljuti esimees Edgar Savisaare vastu hambaid näidata julgenud Kalle Laanet, kes kandideerib riigikokku Keskerakonna Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa teise numbrina.
Kusjuures väljajäämine ähvardab teda isegi siis, kui ta peaks koguma suurema toetuse kui üleriiklikult vähem tuntud esinumber Jaanus Karilaid.
Erakonda lihtsalt ei armastata küsitlustulemuste põhjal sealkandis piisavalt - toetus on 9 protsenti, kuid mandaadi saamiseks on sama 12,5-protsendist tulemust, mis Paltsugi kimbutab.
Erakonna üleriiklikus nimekirjas on Laanet alles tagasihoidlikul 43. kohal.
Kuulsustele terendab lootusekiir
Kui unustada paindumatu matemaatika, olgu tõe huvides mainitud, et lisaks kõigile muudele taoliste mõttemängudega paratamatult kaasnevatele probleemidele, nagu näiteks väike ringkondlik valim, on arvamusküsitluste tõlgendamisel üks oluline aga, mis annab Paltsudele-Padaritele-Laanetitele lootust.
Nimelt, kui küsitlustes saab ära märkida üksnes toetatava erakonna, siis pärishääletusel valitakse konkreetset kandidaati, ning praktika on näidanud, et see võib erakonna toetust antud ringkonnas kasvatada.
Seda tähelepanekut toetab ka eelmiste valimiste praktika.
Nimelt, kui ülal toodud tabelis moodustub 47 kohta üleriigiliste nimekirjade põhjal jaotatavate kompensatsioonimandaatide alusel, siis nii 2003. kui 2007. aasta valimistel oli taolisi saadikuid vaid 26 ja enamik kohti sai jagatud juba valimisringkondades.
Roheliste ja Rahvaliidu võimalus
See, et küsitlustulemused ei peegelda tuntud kandidaatide mõju erakondade valimistulemusele, annab lootust ka Rahvaliidule ja rohelistele, kelle nimekirjad said valimiste eel täiendust mitmete parteitute kandidaatide näol, keda erakonnaga ei seostata.
Roheliste erakond võib jätta paljud valijad üsna külmaks, kuid näiteks Eerik-Niiles Krossi või Kaarel Tarandi nimi mitte.
Neljaparteiline riigikogu
Kui Turu-uuringute ASi jaanuariküsitlus peaks tõeks osutuma, võidab märtsis riigikogu valimised veenva edumaaga Reformierakond, kes saab riigikogus 40
kohta.
Teiseks tuleks Keskerakond 30, neile järgneks IRL 18 ning sotsiaaldemokraadid 13 mandaadiga.
Rohelised, Rahvaliit ja väiksemad parteid praeguse seisuga riigikogu künnist ei ületaks.
Üksikkandidaatide toetajaid on küll kokku 8 protsenti, kuid riigiteadlased on üksmeelselt leidnud, et reaalses valimisolukorras ükski neist isikumandaati ei kogu.
Käesolev arvutus põhineb nende 677 uuringus osaleja ütlustel, kes on lubanud riigikogu valimistel osaleda.