«Valimisstuudios» tekitas enim vaidlusi vene koolide reform

Teelemari Loonet
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Venekeelne aabits.
Venekeelne aabits. Foto: Liis Treimann / Postimees

ETV saates «Valimisstuudio» Vene Erakonda Eestis esindanud Dmitri Mihhailov ütles vene koolide eestikeelsele õppele üleviimist kommenteerides, et enamik venelasi peab seda jõhkraks õiguste rikkumiseks.

Integratsioon – kas vene koolid vajavad eestikeelset õpet?

«Meie jaoks on see eksistentsiaalne küsimus – jõhkralt rikutakse elementaarset õigust valida oma lapsele haridus oma emakeeles,» leidis Mihhailov. «Kui te ütlete, et nii peabki toimuma rahvusriigis, siis selline rahvusriik ei ole elujõuline.»

«See reform peab peatatud olema. See langeb absoluutselt kokku valdava enamuse vene perekondade arvamusega. Assimilatsioon, no vabandage, see on absoluutselt rahvusvaheliselt keelatud protsess!» andis Mihhailov vastulöögi roheliste nimekirjas riigikokku kandideerivale Kaarel Tarandile, kes väitis, et vene vähemus Eestis assimileerub paratamatult kolme põlvkonna jooksul.

IRLi esindav haridusminister Tõnis Lukas vastas Mihhailovile, et üleminek eestikeelsele õppele on seaduses kirjas ja ettevalmistusi on tehtud kaua. Ta tõi ka välja, et Euroopa Liidus pole ühtegi teist riiki, kus nii väikesele õpilaste arvule riigikeelest erinevas keeles gümnaasiumiastmeni välja haridust võimaldataks. Ta rõhutas, et riik vastutab hariduse kvaliteedi eest, mis on statistika järgi vene koolides madalam kui eestikeelsetes.

«Kvaliteet, kvaliteet ja veel kord kvaliteet,» rõhutas ka Reformierakonda esindanud justiitsminister Rein Lang. Tema sõnul vähendab vene keeles õppimine noorte konkurentsivõimet kõrghariduses ja tööturul ning tekitab frustratsiooni.

Sotsiaaldemokraat Peeter Kreitzberg andis aga mõista, et vene noorte eesti keeles õpetamiseks napib pädevaid õpetajaid ja seni ei tohiks eestikeelset õpet peale suruda. «Me ei tohi mängida ühegi noore inimese haridusega,» leidis ta.

Kultuur – raha on läinud betoonile

Rein Lang ütles kultuuri rahastamisest rääkides, et kõigepealt tuleb arendada majanduskeskkonda, sest just sealt tuleb kultuurile antav raha. Kaarel Tarand leidis aga, et majandusega kultuuri praeguse olukorra põhjendamine pole õige.

Rahvaliidu esindaja Ivar Raig käis välja mõtte, et riigi eesotsas peaks olema rohkem kultuuri-, haridus- ja teadusinimesi. «Peaministriks võiks saada haridustegelane ja president võiks olla kultuuriinimene,» pakkus ta.

Lang tõi kultuuri rahastamisega seoses välja, et seni on palju panustatud hoonete ehitamisse. «Viimase 10 aasta jooksul on Eestisse ehitatud palju kultuuriga seotud maju, aga tulevikus peaksime küll väga kriitilise pilguga vaatama, kas peaks ilmtingimata jälle mingit uut suurt hoonet tegema või peaks nüüd panema rohkem raha loomeprotsessi ehk siis et Kultuurkapital ei peaks maksma betooni eest – praegu seda ju tehakse,» rääkis ta.

Dmitri Mihhailov kritiseeris teaduse vähest tähtsustamist ja erafirmade soovimatust teadusse investeerida. Keskerakondlane Mailis Reps tõi aga ühe kultuurivaldkonna probleemina välja asjaolu, et suur osa igapäevasest kultuuritegevusest on omavalitsuste vastutusel, kellel on selleks väga napid vahendid.

Haridus – kas rõhuda kvaliteedile või ligipääsule?

Tõnis Lukas rõhutas saate jooksul korduvalt IRLi soovi võimaldada eestikeelsetel õppekavadel kõigile tasuta kõrgharidus. «Kellelgi ei tohiks olla raskendatud ligipääs kõrgharidusele majanduslikel põhjustel. Eestikeelsetel õppekavadel peab olema võimalik tasuta õppida, ilma et kellelgi peaks olema vaja selle eest maksta. See on Eesti kultuuri kaitsevõime, kultuuri ja keele püsimise küsimus,» rääkis ta.

Reformierakonna arvates on kõrghariduses aga suurimaks probleemiks kvaliteet. «Üks põhiprobleem on ikkagi kõrghariduse kvaliteet, õppetoetuste süsteem ei ole meie meelest põhiküsimus, aga see kvaliteediprobleem on üsna tõsine,» leidis erakonna esindaja Rein Lang. «Ma natukene kardan seda, et kui me nüüd anname rohkematele inimestele võimaluse tasuta õppida, siis me ei saavuta hüpet kvaliteedis.»

Peeter Kreitzberg leidis aga, et kõige olulisem on õppetoetuste süsteemi ülevaatamine, sest praegu käivad väga paljud tudengid kooli kõrvalt tööl. «Hariduse kvaliteediga on niimoodi, et kui auditooriumis on rampväsinud tudengid, kes käivad kaheksa tundi tööl, siis sa võid imet teha selle hariduse kvaliteediga, aga see ei jõua kohale,» ütles ta.

Tasuta kõrghariduse lubadust võrdles ta aga lahtisest uksest sisse murdmisega, sest juba praegu õpib kõrgkoolides tasuta kohtadel 67 protsenti keskkoolilõpetajatest.

Kaarel Tarand leidis, et kõrghariduse puhul pole selle maksumusest sobiv rääkida.  «Ülikoolides käimine on puhtakujuline ja väga tasuv investeering, pärast tuleb raha nagu muda sellest ettevõttest, kus kõik need targad inimesed töötavad,» ütles ta.

Mailis Reps rõhutas, et ka tasuta kõrghariduse puhul tuleb seada piirid tudengite arvule. «Tasuta haridusest räägivad kõik, aga kui räägime eestikeelsest tasuta haridusest, siis kas see tähendab seda, et automaatselt kõikidele täna tasulistel kohtadel õppijatele võimaldatakse tasuta õpe? Tõenäoliselt mitte,» arvas ta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles