2017. aasta toob kinoekraanile hulk Eesti (osavõtul valminud) filme, mille teemadering ulatub animeeritud pagulastest nõukogude lillelasteni, Karjala sotsialistlikust paradiisist meie enda Tuhamägedeni – proletariaadi kunagise eldoraadoni.
Eesti küla vallutavad pagulased ja töörahva paradiisist saab põrgu (1)
31. jaanuar 2017, 15:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
MÄNGUFILMID
«November»
Režissöör Rainer Sarnet
Tootja Homeless Bob Production, kaastootjad PRPL (Holland) ja Opus Film (Poola)
Andrus Kivirähki romaani «Rehepapp ehk November»» ainetel valminud fantaasiafilm, mille tegevus leiab aset paganlikus Eesti külas, kus liiguvad ringi libahundid, katk ja vaimud. Külainimeste peamiseks mureks on see, kuidas elada üle külm ja pime talv. Selleks pole miski tabu. Varastatakse üksteise, saksa mõisnike, vaimude, kuradi ja Kristuse enda tagant, muutudes üha enam hingetuteks olenditeks. Talutüdruk Liina on lootusetult armunud külapoiss Hansu. Igatsus paneb tüdruku jooksma libahunti. Ta on valmis armastuse nimel surema. (Sisututvustusest.)
Peaosades Rea Lest ja Jörgen Liik.
Esilinastus 27. jaanuaril, kinodes 3. veebruarist.
«Sangarid»
Režissöör Jaak Kilmi
Tootja Taska Film, kaastootjad MRP Matila Röhr Productions (Soome) ja Film Angels Productions (Läti)
Hoogne seikluskomöödia, mille tegevus leiab aset 1980-ndatel. Kolm Eesti noorukit põgenevad Nõukogude Liidust, et elada vabas maailmas just nii šeffi elu, nagu nähtud telesarjades «Miami Vice» ja «Knight Rider». Sõbrad võetakse svenssonitemaal vastu kui tõelised kangelased, kes murdsid läbi raudse eesriide. Kui aga meediakära vaibub, avastavad meie sangarid, et neist on saanud tavalised tülikad sisserändajad. Äraelamiseks tuleb hakata tegema midagi nii nõmedat nagu… töö! Poisid pole siiski loomult allaandjad ja üritavad uute pööraste plaanidega läänemaailmas läbi lüüa. (Sisututvustusest.)
Peaosades Märt Pius, Karl-Andreas Kalmet ja Veiko Porkanen.
Esilinastub 15. veebruaril, kinodes 17. veebruarist.
«Juhuslik nimetaja»
Režissöör Mart Sander
Tootja Filministry
Ühel tormisel õhtul areneb eraldatuses elava alkohoolikust kirjaniku ja anonüümse helistaja vahel kummastav meelte duell.
«Närvesööv psühholoogiline õuduslugu, mis kasutab minimalistlikke vahendeid, et kujundada rõhuv teadmatuse atmosfäär, kiskudes vaataja üha sügavamale hirmu labürinti ja ajades ta iga uue ja ootamatu käiguga üha rohkem segadusse,» lubatakse tutvustuses.
Ingliskeelne film põhineb Mart Sanderi kirjutatud ja mängitud samanimelisel mononäidendil.
Esilinastub kevadel.
«Jää»
Režissöör Anna Hints
Tootja Exitfilm, kaastootjad Kinoport Film (Eesti) ja Espera Production (Luksemburg)
Lühimängufilm 44-aastasest Harrist, kes vaevleb süütunde käes, sest on pärast lahutust oma 11-aastase poja unarusse jätnud. Et kaotatut tagasi teha, otsustab Harri viia poja saarele, kus ta lapsepõlves isaga aega veetis. Harri jääb viimasest praamist maha, kuid otsustab last mitte kurvastada ning sõita saarele üle kohaliku jäätee. Mees, kes on harjunud kõike kontrollima, seisab vastamisi jõududega, mida ta kontrollida ei suuda. (Sisututvustusest.)
Film räägib tegijate sõnul loo sellest, kui oluline on öelda «Ma armastan sind», kui selleks on veel võimalus.
Osades Mait Malmsten ja Aksel Ojari.
Esilinastub kevadel.
«Minu näoga onu»
Režissöörid Katrin ja Andres Maimik
Tootjad Kuukulgur Film ja Kinosaurus Film
Koomiline draama muusikakriitik Hugost, kes vaevleb lahutusjärgses kriisis. Mehe närvid tõmmatakse viimase vindini pingule, kui tal tuleb hakata hoolt kandma kiusliku loomuga isa Raivo eest, kes väidab, et tal on jäänud elada vaid paar kuud. Olukorra muudab veel pingelisemaks sarmikas psühhoterapeut Marian, kes ei jäta ükskõikseks ei isa ega poega.
See on lugu vanemate ja nende täiskasvanud laste keerulistest, aga kohati ka väga naljakatest suhetest, laiemalt räägib film õnneootusest, üksindusest ja läheduse otsingutest.
Peaosades Rain Tolk ja Roman Baskin.
Esilinastub septembris.
«Keti lõpp»
Režissöör Priit Pääsuke
Tootja Alexandra Film ja Luxfilm
Keset lõputult kestvat majanduskriisi tegutseb tühja parkimisplatsi serval burgerirestoran, kust astuvad läbi inimesed, kes on meeleheite piiril.
Paavo Piigi näidendil põhinev mikroeelarveline mängufilm.
Osades Maiken Schmidt, Hendrik Toompere jr jt.
Esilinastub sügisel.
«Skandinaavia vaikus»
Režissöör Martti Helde
Tootja Three Brothers, kaastootja ARP Selection (Prantsusmaa)
Trilleri elementidega psühholoogiline draama, mis käsitleb põhjamaalase natuurile iseloomulikku alalhoidlikkust ja kinnisust. Õde ja vend taaskohtuvad pärast viimase vabanemist vanglast. Ühine teekond läbi hilissügisese maastiku avab aastate eest aset leidnud kuritöö põhjused. (Sisututvustusest.)
Peaosades Rea Lest ja Reimo Sagor.
Mikroeelarveliste filmiprojektide konkursi võidutöö, mida on toetanud ka Euroopa filmikaastootmisfond Eurimages, kes tõstis esile selle suurepärast stsenaariumi, loo emotsionaalset pingestatust, režissööri jõulist autoripositsiooni ja audiovisuaalse lahenduse originaalsust.
Esilinastub sügistalvel.
«Mehetapja. Süütu. Vari»
Režissöör Sulev Keedus
Tootja F-Seitse, kaastootja ERA Film (Leedu)
«Mehetapja» on motiiv rahvaluulest. Tegevus leiab aset pulmapäeva varahommikust järgmise päeva varahommikuni. Sündmusi juhivad kombed ja rituaalid, mis rohkem kui sada aastat tagasi veel toimisid. Peategelaseks on Maara – noor pruut, kes viiakse uude peresse.
«Süütu» tegevus leiab aset 1949. aasta kevadel. Peategelaseks on Ingerimaalt Eestisse küüditatud noor Elina. Edasiküüditamise hirmus registreeritakse fiktiivne abielu eestlase Heinoga. «Organid» saavad vihje abielu fiktiivsusest. Heino ja Elina kutsutakse ülekuulamisele.
«Vari» liigub nüüdisajas, päriselu ja fantaasia piirialadel. Peategelane Luna Lee on otsustanud kodust põgeneda. Juhuse tahtel satub tüdruk töötu näitleja ja tema naise karile jooksnud suhte tunnistajaks. Vastukaaluks pakub pastor Teofilos Luna Leele kokkulepet Jumalaga. Ometi jääb ka Teofilos päästjana abituks. (Sisututvustusest.)
Kolme novelli ühendavaks lüliks on peategelane: nii Maarat, Elinat kui ka Luna Leed mängib Rea Lest.
Esilinastub sügistalvel.
KOOSTÖÖFILMID VÄHEMUSOSALUSEGA
«Merineitsite maja»
Režissöör Jolkin Tuitšijev
Tootjad Korela Film (Eesti) ja RWS (Venemaa)
55-aastane Aimas on lasknud oma elu käest, ta on kaotanud lapse, kuid kohtab siis 25-aastast Samali, imeilusat ja mõistatuslikku neiut, kelle nimi tähendab tuult. Samal tungib tema ellu meeletu hoo ja intensiivsusega, meelitades mehe ettearvamatute tagajärgedega sündmuste keerisesse. Aimasile näib, et esmakordselt oma elus on ta leidmas lähedast inimest, kelle kõrvale tahaks jääda alatiseks. Kuidas on aga võimalik püüda tuult ja seda kinni hoida? (Sisututvustusest.)
Osaliselt Eestis üles võetud müstiline triller-mõistujutt armastusest ja üksindusest. Peaosades usbeki näitlejad Seidulla Moldahhanov ja Šahzoda Matšanova. Kaastootjateks on Artur Veeber ja Tatjana Mühlbayer.
Film on juba linastunud Venemaa kinodes ja võitnud Kõrgõzstani filmiauhinna «Akilbirs» («Lumeleopard») parima Kesk-Aasia filmi kategoorias.
Eestis esilinastub märtsis.
«Kallis õeke»
Režissöör Mattie Do
Tootja Lao Art Media (Laos), kaastootjad Screen Division (Prantsusmaa) ja Oree Films (Eesti)
Lugu vaesest Laose külatüdrukust, kes saabub pealinna Vientianesse, et hoolitseda rikka sugulase eest, kes on müstilisel kombel kaotanud nägemise ja omandanud sellega üleloomuliku võime suhelda surnutega. Kui tüdruk taipab, et viimastelt saadud sõnumid sisaldavad numbreid, mille abil on võimalik võita õnnemängus suuri summasid, otsustab ta naist rikastumiseks ära kasutada. (Sisututvustusest.)
Sotsiaalne kriitika kummitusloo vormi rüütatuna, mis on linastunud juba kümmekonnal festivalil.
Laoses toodetud mängufilmi on eestlased tähelepanuväärselt panustanud, kõrvalosa mängib Tambet Tuisk, operaator on Mart Ratassepp, kunstnik Helen Lõhmus ja helilooja Sten Šeripov.
Eestis esilinastub märtsis.
«Igitee»
Režissöör AJ Annila
Tootja MRP Matila Röhr Productions (Soome), kaastootjad Anagram (Rootsi) ja Taska Film (Eesti)
Antti Tuuri romaanil põhinev ajalooline draama, mille peategelane Jussi Ketola, kes on naasnud pärast Ameerikas töötamist koju, röövitakse keset ööd ja viiakse musta autoga idapiirile. Röövijate plaan on ta sealsamas maha lasta, kuid Ketola pääseb põgenema ning jookseb meeleheites üle piiri Nõukogude Liitu. NKVD annab Ketolale uue identiteedi, töökoha kolhoosis ja isegi uue naise. Koos Ameerika immigrantidega, kes on omal vabal tahtel asunud elama Karjala-Soome NSVsse, osaleb ta töölisrahva paradiisi ehitamises ja hakkab elust isegi rõõmu tundma. Ühes Stalini suurpuhastusega muutub see paradiis aga kiirelt põrguks. Ketola näeb ja kogeb asju, mille toimumist ei usuks üksi vaataja, kui need sündmused poleks päriselt aset leidnud. (Sisututvustusest.)
Film on üles võetud Ida-Virumaal. Kunstnik on Kalju Kivi, kostüümikunstnik Eugen Tamberg ja monteerija Tambet Tasuja. Kõrvalosades Harriet, Hendrik ja Hendrik jr Toompere, Lembit Ulfsak, Taavi Teplenkov jt.
Valmib Soome riigi sajandaks sünnipäevaks.
Esilinastub septembris.
/nginx/o/2017/01/31/6298005t1hf6bd.jpg)
«Munk»
Režissöör Zaza Urušadze
Tootja Cinema 24 (Gruusia), kaastootja Allfilm (Eesti)
Endisest filmirežissöörist munk, Isa Giorgi, saadetakse väikesesse Gruusia mägikülla jumalat teenima. Selleks, et inimesi kiriku juurde tuua, hakkab ta õhtuti filme näitama. Pärast esimest filmi, milleks on «Džässis ainult tüdrukud», ütlevad külaelanikud, et kohalik muusikaõpetaja Lili näeb välja täpselt nagu Marilyn Monroe. Pärast Liliga kohtumist lööb Isa Giorgi maailm kõikuma: naine on väga seksikas ja mungal on kiusatusele raske vastu panna. (Sisututvustusest.)
Oscari nominendi filmi, mille tööpealkirjaks on «Munk», toodab Ivo Felt, muusika kirjutab Sten Šeripov ja helirežissööriks on Harmo Kallaste.
Esilinastub sügisel.
«Kala-kala»
Režissöör Anton Bilžo
Tootja Vita Aktiva Production (Venemaa), kaastootja Nafta Film
Eesti kuurortlinna Narva-Jõesuusse saabub Peterburi korrektor Roman, et anda vaikuses ja rahus viimast lihvi Läänemere kaladest rääkivale raamatule. Paraku pöördub tema kiretu elu pea peale, kui ta kohtub salapärase kohaliku kaunitari Helenaga, kes ta uppumisest päästab.
Melodramaatiliste sugemetega muinasjutt väikesest inimesest, kes sukeldub hävitava kire sügavikku. Olulisel kohal on Narva-Jõesuu inimtühi rand ja kohalik koloriit, sealhulgas hotell Liivarand.
Filmi kaastootjaks on Esko Rips, heliloojaks Sten Šeripov ja episoodilistes osades teeb kaasa hulk Eesti näitlejaid ja Narva-Jõesuu elanikke.
Esilinastus 2016. aastal Venemaa filmifestivalil Kinotaurus, Eestis esilinastub sel aastal.
DOKUMENTAALFILMID
«Armastus…»
Režissöör Sandra Jõgeva
Tootja Laterna
27-aastane andekas kunstitudeng Veronika on neljandat kuud rase ning kolmandat kuud joomatsüklis. Veronika armastatu Fred on endine kriminaal, keda naine ka joomingu käigus pussitanud on. Veronika teiseks heaks sobraks on Ivo – homoseksuaalne mees, kes on kindel, et just see naine on tema elu armastus, kahjuks küll vales kehas. Nende kolme päevad mööduvad tsüklijoodikute seltsis, kellega koos ei näe nad siin ilmas millelgi suuremat mõtet ega pea vajalikuks seetõttu kellelegi ennast tõestada. (Sisututvustusest.)
Autor otsib vastust küsimusele, millal, kus ja kuidas Veronika sellise tee valis. Nõrganärvilistele ei soovitata.
Esilinastus 25. jaanuaril festivalil Docpoint, kinodes alates 3. veebruarist.
«Appi, ma vajan armastust»
Režissöör Minna Hint
Tootja In-Ruum
Mati on 25-aastane noormees, kes pole elus kordagi kogenud armastust. Kõik tema sõbrad on abielus või elavad koos pruudiga. Mati aga ei ole tüdrukut isegi suudelnud, kõik katsed luua tõsine armusuhe on tal ebaõnnestunud. Mati ei anna aga alla ja otsustab leida selle õige tüdruku, kellega jagada armastust ning jõuda elu esimese intiimsuhteni. (Sisututvustusest.)
Esilinastus 26. jaanuaril festivalil Docpoint, kinodes alates 14. veebruarist.
«Lumi Punasel Lagedal»
Režissöör Aljona Suržikova
Tootja Amrion, kaastootja Mischief Films (Austria)
Venemaa üks suuremaid suvekuurorte Sotši on valitud 2014. aasta taliolümpiamängude toimumiskohaks. President Putin on olümpiamängudeks lubanud küllaldaselt lund, liiklusummikute puudumist ja suurt investeeringut olümpiarajatiste ehitusse. Mida toovad need muutused aga kaasa väikestele Eesti küladele, mis on seal juba üle saja aasta asunud? (Sisututvustusest.)
Esilinastus 28. jaanuaril festivalil Docpoint, kinodes alates 10. veebruarist.
«Tule tagasi vabana»
Režissöör Ksenija Ohhapkina
Tootja Vesilind
Poeetiline dokumentaalfilm sõdadest räsitud tšetšeeni küla elust, mille sümboolne keskpunkt on surnuaed.
Venemaa noore dokumentalisti filmi panustasid eestlastest loominguliselt helilooja Robert Jürjendal ja monteerija Mirjam Jegorov.
Esilinastus Amsterdami dokumentaalfilmide festivalil, Eestis esilinastus 27. jaanuaril festivalil Docpoint.
«Protsess: Venemaa riik Oleg Sentsovi vastu»
Režissöör Askold Kurov
Tootja Marx Film, kaastootjad Message Film Production (Poola) ja Česká televize (Tšehhi)
Venemaa kohus mõistab Ukraina filmirežissööri Oleg Sentsovi süüdi terrorismirühmituse asutamise pärast ja saadab ta ebapiisavatest tõenditest hoolimata 20 aastaks vangi.
Kafkalik lugu sellest, kuidas ükskõik kellest võib saada tundetu riigimasina ohver.
Vene režissööri Askold Kurovi filmi tootjaks on Eesti produtsent Max Tuula.
Esilinastus 11. veebruaril Berliini filmifestivalil.
«Damaskus»
Režissöörid Jaanus Kulli ja Jaan Kolberg
Tootja Navona
Dokumentaalfilm eesti rahvast ja rahvusest, sellest, kas ja kuidas on meil võimalik eksisteerida vaba rahvana. Filmi läbiv tegelane on sepp Taimo, kes seda teemat veab, tehes samal ajal valmis Damaskuse terasest mõõga, mis on mehelikkuse, vabaduse ja jõu sümbol. (Sisututvustusest.)
Esilinastub veebruaris.
«Naine pildil»
Režissöör Priit Valkna
Tootja Allfilm
Kunstnik Lauri Sillak ehk Laurentsius alustab uue näituse tööde maalimist tavatus kohas – tühjaks jäänud puumajas Tallinna südalinnas. Majas, mis on kuulunud Johannes Parikasele ja tema naisele Lillile. Parikaste nimi oli esimeses Eesti Vabariigis tõeline tooniandja. Sellega seostusid kinoteatrid Tallinnas, filmistuudio Estonia Films, vanalinna kuulus fotoateljee, Eesti esimene missivõistlus, riigimeeste prominentsed portreed ja kogu Eestimaa ülespildistamine. Parikaste salapärase elumaja seinad peidavad endas inimeste jälgi, kes omal ajal pildil olid ja kultuurikihtide alt paljastub tollane elu. Ajastu tapeetidele ilmuvad kaasaegsete kaunitaride ja moeikoonide portreed, aga maja perenaise Lilli vaim on rahutu. Tal on rääkimata üks lugu. (Sisututvustusest.)
Esilinastub kevadel.
«Nõukogude lillelapsed»
Režissöör Terje Toomistu
Tootja Kultusfilm, kaastootjad Kinomaton (Saksamaa) ja Mouka Filmi (Soome)
Joovastunud rokkmuusikast ning tiivustatud armastuse ja rahu kultusest, lõid Nõukogude Liidu pikajuukselised noored 1970-ndatel range režiimi kiuste oma maailma, mille kaudu püüelda vabaduse poole. Aastaid hiljem võtavad Eesti hipid ette teekonna Moskvasse, kus siiani tähistatakse 1. juunit lillelaste pühana – seoses traagilise sündmusega 1971. aastast, kui tuhanded hipid arreteeriti. (Sisututvustusest.)
Film on jätkuks näitusele «Nõukogude lillelapsed: 1970-ndate psühhedeelne underground», mis oli 2013. aastal üleval Eesti Rahva Muuseumis
Esilinastub kevadel.
«Mäed, mida polnud»
Režissöör Ivar Jurtšenko
Tootja Allfilm
Treenerist entusiasti Erich Perneri eestvedamisel loodi 1990. aastate alguses jalgrattaklubi, mis on andnud nii Eestile kui ka tervele maailmale kaks andekat rattasõitjat: Tanel Kangerti ja Rein Taaramäe. Kaks meest eikusagilt, 2600 elanikuga «depressiivsest väikelinnast» Vändrast. Ümberringi lauskmaa ja lagedad väljad. Ei ühtegi küngast, rääkimata mägedest. Aga nemad sõidavad, nagu oleks mägedes sündinud ja lapsest saati hõredat õhku kopsudesse ammutanud. (Sisututvustusest.)
Esilinastub sügisel.
«Vetelkõndija»
Režissöör Anu Aun
Tootja Luxfilm
Film naiseks olemisest, jutustatuna Eesti armastatuima ja rahvusvaheliselt tuntuima tänapäeva poetessi Kristiina Ehini kogemuste ja loomingu kaudu.
Esilinastub sügistalvel.
«Ahto. Unistuste jaht»
Režissöör Jaanis Valk
Tootja Missing Pictures – Rühm Pluss Null
Lugu Ahto Valterist – suurest unistajast, meremehest, seiklejast ja purjetajast, kelle ümbermaailmareisist omanimelisel purjelaeval rääkisid suure maailmasõja eelõhtul ajalehed mõlemal pool Atlandi ookeani ja kes seejärel unustuse hõlma vajus.
Esilinastub sel aastal.
«Tuhamäed»
Režissöör Ivar Murd
Tootja Film Tower
Alates Nõukogude Liidu lagunemisest on Tuhamägede elanikkond vähenenud enam kui poole võrra ning kasvu või leevendust ei ole kusagilt paista. Koht, mida tunti kunagi proletariaadi eldoraado nime all, on saanud surma ja laostumise sünonüümiks. Ent siiski legendid püsivad – päkapikkudest poolkoksimägede otsas, pagulastest maapõues andestust otsimas, öös luusivatest Mercedese-kauboidest ja imelinnust, kes peab ära põlema, et uuesti tõusta. (Sisututvustusest.)
Esilinastub sel aastal.
«Isa Guy»
Režissöör Andri Luup
Tootja Kinoport
Isa Guy Barbier elas ime läbi üle natside koonduslaagrid ja temast sai katoliku preester. Ta oli Eestis ja Soomes ainus, kes tegeles eksortsismiga.
Esilinastub sel aastal.
«Sõda»
Režissöör Sulev Keedus
Tootja F-Seitse
Dokumentaalfilm rahu valvajatest hetke ja igaviku vahel.
Esilinastub sügistalvel.
KOOSTÖÖFILMID VÄHEMUSOSALUSEGA
«Naine ja liustik»
Režissöör Audrius Stonys
Tootja UKU Films (Leedu), kaastootja Vesilind (Eesti)
Lugu haprast naisest ja igavesest liustikust. Leedu liustiku-uurija Aušra Revutaitė on veetnud 30 aastat Tjan-Šani mäestikus. Ta uurib vanas nõukogudeaegses uurimisjaamas 3500 meetri kõrgusel merepinnast kliimamuutuste mõju Tuiuksu liustikule. Aušra on harjunud üksinduse ja vaikusega. (Sisututvustusest.)
Audrius Stonys on üks Leedu tuntumaid dokumentaliste. Filmi on monteerinud Mirjam Jegorov.
Esilinastus Amsterdami dokumentaalfilmide festivalil, Eestis esilinastus 27. jaanuaril festivalil Docpoint.
ANIMAFILMID
«Pööriöö»
Režissöör Mikk Mägi
Tootja BOP!
Ühel heal päeval otsustab hulk pingviine ühte väikesesse Eesti külla migreeruda.
Esilinastub kevadel.
«Miriam järve ääres»
Režissöör Ragnar Neljandi
Tootja Nukufilm
Miriami pere telgib järve ääres, aga kana ei saa hirmu pärast und. Miriami-sarja viimane osa.
Esilinastub kevadel.
«Sinel»
Režissöörid Sean Mullen ja Meelis Arulepp
Tootja Giant Animation (Iiri), kaastootja A Film Eesti
Nikolai Gogoli samanimelisel jutustusel põhinev kurbnaljakas lugu sellest, kuidas soe talvemantel muutis igaveseks vaese ametniku Akaki Akakijevitši elu.
Lastele mõeldud filmi ingliskeelsele versioonile annavad oma hääle nimekad näitlejad Alfred Molina ja Cillian Murphy. Muusika kirjutab Liina Kullerkupp.
Esilinastub sügisel.
«Lahti laskmise lugu»
Režissöör Ülo Pikkov
Tootja Silmviburlane, kaastootjad Nukufilm ja AniDox (Taani)
Dokumentaalne animafilm tüdrukust, kelle ainus soov on unustada lugu, mis teda varjuna kummitab.
Esilinastub sügistalvel.
«Hukule määratud»
Režissöör Francesco Rosso
Tootja Eesti Joonisfilm
Viiekümnendates mees üritab oma möödunud elu kildudest kokku panna tervikut. Teekonnal kohtub ta iseendaga erinevas vanuses. Visuaalne essee, mis käsitleb elu tsüklilist ringkäiku, mille jooksul juhtuv moodustab korduva mustriga faktuuri.
Täiskasvanutele mõeldud joonisfilm.
Esilinastub sügistalvel.
«Maetud Euroopas»
Režissöörid Hardi Volmer ja Urmas Jõemees
Tootja Voldik
Viimase 4000 aasta lõikes on enamik eurooplasi juba surnud, aga nende haudu on tähistamas elav ja materiaalne kultuuriajalugu. Vaataja ees avaneb kalmistuarhitektuur kogu oma kirevuses: sambad, ristid, kivid, kalmed, dolmenid, sarkofaagid, kurgaanid, muumiad… väravate, inglikujude, plekk-pärgade ja lilledeni välja.
Hüperläps-animatehnikas teostatav etno-antropoloogiline-sepulturoloogiline (ladinatüvine mõiste ’sepulturae’ tähendab matust või hauakohta) animadokumentaal, nagu autorid seda ise nimetavad.
Esilinastub sügistalvel.
«Maasikaõgijad»
Režissöör Mattias Mälk
Tootja Eesti Joonisfilm
Georg ja Mare on maasikakasvatajatest paar, kelle suhe on jahtumas. Mees saab teada, et ta ei ole võimeline naisele lapsi kinkima. Samal ajal hauvad teod nende põllul märkamatult oma järglasi. Tagatipuks peab paar talu müüki panema ja kolima Georgi isa juurde, kui mustmiljon tigu ühe ööga kogu nende saagi hävitavad. Kumbki ei tea, et sel ööl kahjuritega võideldes puges üks koja kaotanud tigu sügavale mehe sisse peitu. (Sisututvustusest.)
Täiskasvanutele mõeldud joonisfilm.
Esilinastub sügistalvel.
«Maria ja seitse pöialpoissi»
Režissöör Riho Unt
Tootja Nukufilm
Elu kloostrimüüride vahel mööda saatnud vana ja väärikas nunn Maria on otsustanud täita noorpõlveunistuse. Ainsaks takistuseks tema teel on katkendlik, peaaegu olematu mälu. Maria kardab, et tema unelmate soov võib osutuda patuks. (Sisututvustusest.)
Täiskasvanutele mõeldud nukufilm.
Esilinastub sügistalvel.
«Manivald»
Režissöör Chintis Lundgren
Tootja Chintis Lundgreni animatsioonistuudio, kaastootjad Adriatic Animation (Horvaatia) ja National Film Board of Canada
Manivald elab ikka veel kodus koos pensionärist emaga. Päev enne tema 33. sünnipäeva tuleb nende pesumasinat parandama kuum hunt Toomas. Arenev armastuskolmnurk frustreerib Manivaldi üha enam. (Sisututvustusest.)
Esilinastub sügisel.
Allikad: Eesti Filmi Instituut, filmistuudiod, Postimees. NB! Nimekiri pole täielik.