Marit Mäesaar: laulupidu on üks väheseid hetki, kus eestlane kannatab enda kõrval teist eestlast

XI noorte laulupidu.

FOTO: LIIS TREIMANN/PM/SCANPIX BALTICS

Seoses peagi saabuva XII noorte laulu- ja tantsupeoga ning Postimehe 160. sünnipäevaga avaldame Eesti inimeste 160 mõtet laulu- ja tantsupeost.

Eesti inimestele sai esitatud küsimus: «Miks on meil tänapäeval laulu- ja tantsupidu vaja?» Postimees avaldab mõtteid laulu- ja tantsupeost kuni peo alguseni.

Koorijuht Tallinnast Mari Kalling

Kuna ma olen ise koorijuht, siis ütlen, et muidugi on vaja, sest see hõlmab üsna suure osa minu tööst.

Aga miks seda tervele eesti rahvale vaja on? Minu jaoks on see peaaegu sama hea kui küsida, miks meil on jaanipäeva vaja?

Laulupidu on justkui eesti rahva püha. Traditsioon, milleta ei kujutaks Eestit ettegi. Ja veel selline püha, mis on hoole, armastuse ja suure tööga ette valmistatud. See tunne, mis tervet suurt laulukoori ja tantsugruppi valdab, on ju sõnuseletamatu. Lisaks saavad osa ja tunnevad end sama erilistena kuulajad/vaatajad. Kokku tekibki see ühtekuuluvustunne, mis on üksnes laulupidudele omane.Kuna eestlased on pigem kinnisemad ja vaoshoitumad, siis lauldes ja tantsides tuleb ka kõige tuimemast inimesest emotsioonid välja ja mis peamine, ühtäkki julgeb seda ka teistele välja näidata.

Laulu-ja tantsupidu on vaja meeldetuletamaks ja väärtustamaks meie kultuuri ja kaunist eesti keelt. Laul ja tants on nende esiletoomiseks parimad vahendid.

Tudeng Hanna-Loora Pankin

Sellepärast, et ühendada Eesti rahvast ja et tekitada ühtsuse tunnet. Meil on väga ammusest ajast olnud laul olulisel kohal. Oleme end vabaks laulnud ja laulupidu aitab meil seda meeles hoida.

Koolidirektor Tiit Aedmäe

Tänapäeval on vaja, kuna seda on viimased sada ja rohkem aastat vaja läinud, siis võib sada aastat minna veel edasi. See on hästi eesti rahva oma.

Rahvatantsu õpilane Koerust Markus Aare

Kõik inimesed ei laula ega tantsi, kuid laul ja tants jõuab läbi esinejate peaaegu igasse kodusse.

Suure-Lähtru küla elanik Raimond Danilov

Ma arvan, et se eon Eesti rahva jaoks traditsiooniline üritus. ja toob Tallinnasse suvel palju rahvast kokku. Ma arvan ka, et see on kooliajast südamesse jäänud asi. Inimesed lähevad laulu- ja tantsupeole hiljem tagasi, et seda sama noorena kogetud tunnet taas saada, mis neil kunagi oli.

Õpetaja Enn Kerge

Ma arvan, et see on üks vanemaid traditsioone ja igajuhul tuleb seda jätkata. See liidab meie rahvast ja on end igati õigustanud, toimib hästi. Lastele meeldib tantsida rahvatantsu, meil on väga tugev kaader, kes seda pidu ette valmistab ja näen, et see võiks püsida ka edaspidi.

Rahvatantsu juhendaja Jõgevalt Ave Anslan

Laulu- ja tantsupeo traditsioon on üks oluline osa meie rahva kultuuripärandist. Kõige muu kõrval pean laulu- ja tantsupidude juures väga tähtsaks selle emotsionaalset väärtust. Pidu saab ikka ja jälle läbi, kuid tunne jääb alles. See ühine tunne, mis samas on väga isiklik ning igaühe jaoks isemoodi eriline. 

Aednik Marit Mäesaar

Ma arvan nii, et laulupidu on üks väheseid hetki, kui eestlane suudab kannatada enda kõrval teist eestlast ja veel seejuures õnne tunda.

Laulu- ja tantsupeo sõber Kairi Seiton

Laulupidu on kooskäimise ja -olemise üritus, kus tekib ühtsuse tunne. Tunne, et kuulud kuskile. Kuulud eestlaste hulka ja eestlaste perre. Mõnus muusika, atmosfäär ja just see uhke eestluse tunne on põhjused, miks meil tänapäeval laulu- ja tantsupidu vaja on.

Tagasi üles