/nginx/o/2011/01/31/507596t1hff80.jpg)
Jugoslaavia rahvusvahelise kriminaaltribunali otsusega süüdi mõistetud ning Eestis karistust kandvad vangide tingimused on samad, nagu teistel Eesti kinnipidamisasutustes viibivatel vangidel.
Sõjatribunali süüdimõistetutel pole vanglas eritingimusi
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
10. aprill 2011, 22:58
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jugoslaavia tribunali poolt süüdimõistetutel on sama suur elupind, sama toit ja muud olmetingimused nagu teistel Tartu vanglas kinnipeetavatel, ütles BNSile justiitsministeeriumi pressiesindaja. Ka postisaadetisi on neil õigus saada samadel tingimustel. Pressiesindaja lisas, et igapäevane suhtlemine käib mõnes keeles, mida nii vang kui ka konkreetne ametnik piisavalt valdavad.
Pressiesindaja lisas, et konkreetsete kinnipeetavate karistuse kandmise üksikasjad ei ole avalikud.
Eestis kannavad karistust kaks Jugoslaavia rahvusvahelise kriminaaltribunali otsusega süüdimõistetud vangi.
Alates märtsist kannab Eestis karistust Dragomir Milošević, kes juhtis Sarajevo Rumeenia korpust, mis piiras ja pommitas alates augustist 1994 kuni sõja lõpuni Sarajevo linna.
Kriminaaltribunal leidis, et Milošević on süüdi rahvusvahelise sõjaõiguse normide või –tavade rikkumises ning inimsusevastastes kuritegudes. Ta mõisteti süüdi terroris, mõrvades ja ebainimlikes tegudes, mis sooritati snaipritule ja pommitamise kampaania ajal, mis põhjustas suure hulga Sarajevo tsiviilelanike surma ja vigastamise.
Kriminaaltribunal mõistis Miloševićile karistuseks 33-aastase vangistuse.
26. juunil 2009 toodi Eestisse karistust kandma ka süüdimõistetud Milan Martić, kes oli Horvaatia territooriumil tegutsenud tunnustamata Serbia Krajina vabariigi viimane president ning kellele mõisteti 35-aastane vanglakaristus.