Eestis alustas tööd kindlustuse lepitusorgan

Raigo Neudorf
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uue lepitusorgani nõukoda juhib tarbijakaitseameti peadirektor Andres Sooniste.
Uue lepitusorgani nõukoda juhib tarbijakaitseameti peadirektor Andres Sooniste. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Kindlustusseltside liidu juures alustas täna tööd esimene kohtuväline vaidluste lahendamise organ Eesti finantssektoris.


Selle kaudu tegutsevad erapooletud kindlustuslepitajad aitavad kliente kindlustusvaidluste lahendamisel. Teenus on klientidele tasuta.

Eesti Kindlustusseltside Liidu (EKsL) juriidilise osakonna juhataja Martti Merila sõnul on lepitusorgani eesmärk aidata kliente erinevate kindlustusvaidluste lahendamisel ilma, et oleks vaja pöörduda kohtusse.

«Erinevalt kohtumenetlusest ei mõista aga erapooletu lepitaja õigust, vaid püüab osapooli lepitada,» selgitas Merila.

«Kliendi jaoks on lepitusorgani kasutamine oluliselt odavam, kiirem ja konfidentsiaalsem kohtumenetlusest. Lepitusorganit ellu kutsudes soovime, et kliendid võiksid igas olukorras kindlustuse peale loota ning ka erimeelsuste korral jõutaks kiiresti osapooli rahuldava lahenduseni.»

Lepitusorgan lahendab kindlustuslepingust, selle vahendamisest või lepingu ettevalmistamisest tulenevaid vaidlusi. Kindlustuslepitaja on erapooletu erialaasjatundja, kelle eesmärk on aidata vaidlusküsimusele lahendus leida.

Lepitaja annab kindlustusvaidluse asjaoludele hinnangu ja esitab lepitusläbirääkimiste põhjal omapoolse lepitusettepaneku.

Kindlustuslepitaja tegutseb sisuliselt professionaalse nõustajana, pakkudes välja, kuidas tema arvates oleks kõige mõistlikum vaidlus lahendada, jättes otsustusõiguse siiski pooltele endile.

Eduka lepituse korral leiavad osapooled kindlustuslepitaja abiga vaidlusküsimusele lahenduse, mis vormistatakse kirjaliku kokkuleppena.

Kui kokkuleppele ei jõuta, on poolel õigus pöörduda kohtu poole. Ka sellisel juhul on lepitusmenetlusest kasu, sest teada on erapooletu lepitaja hinnang vaidlusküsimuse osas. Selle alusel on kliendil võimalik hinnata kohtuorganite poole pöördumise otstarbekust.

EKsLi teenindusjuhi Lauri Potsepa kinnitusel on erialaorganisatsioonide juures tegutsevad lepitusorganid Euroopas tavalised, kuid Eestis on tegemist esimese omalaadsega finantssektoris.

«Kindlustuselepituse erapooletuse tagab sõltumatu ja erapooletu lepitaja, kelle klient saab ise valida. Lepitusorgani kaudu tegutsevate lepitajate seas on rahandusministeeriumi ja tarbijakaitseameti töötajaid, advokaate ja teisi kindlustusala asjatundjaid, hetkel 12 kindlustuslepitajat,» rääkis Potsepp.

Lepitajaid määrab ametisse ning lepitusmenetlusega seotud kaebusi lahendab nõukoda, mida juhib tarbijakaitseameti peadirektor Andres Sooniste ning kuhu kuuluvad esindajad rahandusministeeriumist, kindlustusseltside liidust ja kindlustusmaaklerite liidust.

«Prognoosime, et esimesel tegutsemisaastal jõuab lepitusorganisse umbes 200 juhtumit, mis on samas suurusjärgus kohustusliku liikluskindlustuse vaidluskomisjoni menetluste arvuga aastas,» lisas Potsepp.

Enne lepitusmenetlust tuleb vaidlusaluses küsimuses esitada nõue kindlustusandjale või -vahendajale. Menetluse alustamiseks tuleb täita lepitusavaldus, milleks EKsL pakub ka tuge.

EKsL edastab lepitusavalduse vaidluse teisele osapoolele ja kliendi valitud lepitajale, kes alustab lepitusmenetlust. Üldjuhul võtab lepitusprotsess aega 20-30 päeva.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles