/nginx/o/2017/10/19/7231821t1hbcd5.jpg)
Riigikogulased põhjendavad tavaliselt istungitelt puudumist sellega, et tegelik töö tehakse ära komisjonide istungil. Hiljuti kurtis aga reformierakondlane Maris Lauri riigikogu juhatusele, et sotsiaalkomisjoni juht Helmen Kütt (SDE) ei lase korralikult tööd teha.
«Palun teil juhtida riigikogu komisjonide esimeeste tähelepanu komisjonide töö ettenägelikumale ja põhjalikumale planeerimisele,» kirjutas reformierakondlane Maris Lauri 10. oktoobril riigikogu juhatusele. Komisjonidel on kolmel päeval nädalas ette nähtud aeg kokkusaamiseks, kuid mitmel neljapäeval sotsiaalkomisjon kokku ei saanud.
Küll aga kutsuti 2. oktoobril, istungite vabal nädalal kokku erakorraline koosolek, kus arutati nelja väga mahukat ja väga olulist eelnõu.
«Leian, et antud juhul on sotsiaalkomisjoni esimees (Helmen Kütt, SDE – toim) käitunud rutakalt,» pahandas Lauri. Tema hinnangul oleks neid eelnõusid saanud arutada korralistel istungitel ja sel juhul oleks saadikutel olnud aega enne koosolekut põhjalikumalt tutvuda põhimõttelisi muudatusi kaasa toovate eelnõudega, et end ministriga kohtumiseks paremini ette valmistada.
«Sotsiaalkomisjoni ulatuslik töömaht sellel istungjärgul on olnud teada juba esimese istungjärgu lõpus, seega saanuks komisjoni esimees komisjoni tööd planeerida paremini,» leidis Lauri. Ta lisas, et isegi kui on vaja korraldada erakorralisi koosolekuid, siis võiks komisjoni esimees selle teiste saadikutega kooskõlastada. «See tagab komisjonis ka töise ja konstruktiivse õhkkonna,» lisas Lauri.
Reformierakondlane palub juhatusel komisjoni esimeestele meelde tuletada, et komisjonide töökorraldus peaks olema teiste liikmete saadikutööd ja ajagraafikut arvestav ning jätma eelnõude läbitöötamiseks piisavalt aega. Maris Lauri ei soovinud Postimehele kirja tagamaid selgitada. Ütles vaid, et tegu on töökorraldusliku probleemiga, mis on lahendatud.
«Mina võin ainult öelda seda, et komisjon töötab kodu- ja töökorra alusel,» kommenteeris sotsiaalkomisjoni esimees Helmen Kütt. Ta tunnistas, et nelja mahuka eelnõu arutamiseks jäi komisjonil vaid neli päeva. «Tegemist oli istungitevaba nädalaga (riigikogu istungeid ei toimu – toim), aga riigikogu liige töötab kõik nädalad ja palka saame ka kõigil nädalatel töötamise eest,» lisas Kütt.
Postimehe andmetel on nii mõnigi saadik pahane, et kahe kolleegi omavahelise tüli tõttu said riielda kõik komisjonid. Istungivabadel nädalatel koosolekute tegemine pole midagi harukordset ning seekord tekkis selleks vajadus, kuna valitsus saatis eelnõud riigikogusse liiga hilja ning need eelnõud on vaja seadusena vastu võtta enne järgmise aasta riigieelarve kinnitamist.
Kaks päeva hiljem saatis riigikogu esimees Eiki Nestor komisjoni esimeestele noomiva kirja, kus tuletas meelde, et istungite nädalal on esmas-, teisi- ja neljapäeval ette nähtud aega komisjonide koosolekuteks ning muul ajal on komisjoni istungi korraldamine mõeldud üksnes erandjuhul kiireloomuliste küsimuste arutamiseks.
Nestori sõnul on riigikogu töö üles ehitatud selliselt, et mahukam ja sisulisem osa tööst eelnõudega toimub komisjonides. «See eeldab, et komisjoni liikmetele on jäetud enne eelnõu arutamist piisav aeg materjalidega tutvuda. Komisjoni liikmetel peab olema komisjoni istungil võimalik eelnõusid enne riigikogu täiskogusse suunamist põhjalikult ja sisuliselt arutada, seda vajadusel mitmel istungil, sealhulgas neljapäeval,» kinnitas Nestor oma kirjas.
2. oktoobril toimunud sotsiaalkomisjoni erakorralisel istungil oli päevakorras neli eelnõud. Nende seas oli Eesti Haigekassa seaduse muutmise eelnõu, mis põhimõtteliselt muudab Eesti senist tervishoiussüsteemi, aga ka ravikindlustuse seaduse muutmise eelnõu, millega muudetakse oluliselt ravimite hüvitamise reegleid. Samuti senist perehüvitiste maksmise korda muutvad eelnõud.
Lauri sõnul võeti need eelnõud riigikogu menetlusse 26. ja 28. septembril. Vastavalt riigikogu kodu- ja töökorra seadusele võetakse eelnõu suures saalis esimesele lugemisele seitsme töönädala jooksul. Kõnealused eelnõud olid suures saalis arutusel juba esimesel töönädalal pärast eelnõude jõudmist valitsusest riigikokku. Sotsiaalkomisjonis olid eelnõud arutusel vastavalt kaks ja neli tööpäeva pärast valitsuse poolt riigikogule üleandmist.