AJA PEEGEL: Katari kriis rebis lahti Laheriikide vanad armid

Lõhed seni sõbralikes suhetes hakkasid silma juba mai lõpus Saudi-Araabias peetud Pärsia lahe koostöönõukogu kohtumisel, kus Katari liidrid tõrjuti silmnähtavalt kõrvale. Ka ühisfotol USA presidendi Donald Trumpiga (keskel) puksiti Katari emiir Tamim Bin Hamad al-Thani (vasakul) eemale ja Trumpi kõrval võtsid kohad sisse Abu Dhabi kroonprints šeik Mohammed bin Zayed al-Nahyan (Trumpist vasakul) ja Saudi Araabia kuningas Salman bin Abdulaziz Al Saud (Trumpist paremal). Peagi pärast seda katkestasid rigid diplomaatilsied suhted Katariga. Foto: Jonathan Ernst / Reuters / Scanpix

Sel suvel lahvatas Pärsia lahe ääres viimaste aegade teravaim poliitiline kriis, kui Katari naabrid katkestasid väikeriigiga diplomaatilised suhted. Saudi Araabia eeskujul kutsusid Araabia Ühendemiraadid ja Bahrein juunis Dohast tagasi oma saadikud ning sulgesid Katarile oma maismaa- ja õhupiirid. Laheriikide sanktsioonidega liitus veel ka suurim araabia riik Egiptus.

Esimesed märgid, et midagi pöördelist hakkab muidu üsna rahumeelses omavahelises läbikäimises juhtuma, paistsid juba Pärsia lahe koostöönõukogu kohtumisel Ar-Riyāḑis mai lõpul. Kõnelustel USA presidendi Donald Trumpiga oli Katari emiir küll kohal, ent saudid ja ühendemiraatlased tõrjusid ta pildilt kõrvale. Vaid paar nädalat hiljem katkestatigi suhted ning seni ei paista, et diplomaatiline lõhe võiks ületatud saada.

Üheks kriisi peamiseks põhjuseks peetakse asjaolu, et Katar toetas araabia kevade järgsetel aastatel Moslemi Vennaskonda. Märgilised olid siinkohal sündmused Egiptuses, kus Moslemi Vennaskond pääses võimule riigi esimeste demokraatlike valimiste võitjana. Alles teise Egiptuse revolutsiooniga tuli võimule praegune president Abdel Fattah el-Sisi, kelle seljatagust kindlustavad nüüd saudide ja ühendemiraatlaste naftadollarid.