Kuigi Itaalia järgmisel aastal Venemaal toimuvale jalgpalli MM-ile ei jõudnud ja sealsetel tribüünidel seda kuulda ei saa, siis nüüd on itaallased saanud omale ametliku rahvushümni.
Itaalia sai viimaks ametliku hümni
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tuli välja, et viimase 71 aasta jooksul kasutusel olnud teos oli kõigest riigihümni esialgne versioon. Kuigi seda on peetud hümniks juba Teise maailmasõja lõpust saati, siis alles nüüd kinnitati hümn ka ametlikult.
1946. aasta oktoobris valis pärast sõda moodustatud Itaalia valitsus «Mameli Hümni» või ka «Itaalia Vendade» nime all tuntud teose de facto hümniks, aga seadusesse see ametlikult ei jõudnud. Eile, seitse aastakümmet hiljem kinnitas Itaalia senat selle ka ametlikult.
Hümn pärineb aastast 1847, mil Goffredo Mameli kirjutas Itaalia auks oodi. Kui 1861. aastal hümni valiti, siis langetasid rojalistid otsuse «Marche Reale» kasuks.
Teise maailmasõja ajal laulsid nii fašistid kui ka partisanid just Mameli teost ja pärast sõja lõppu oli see loogiline valik uueks riigihümniks. Sellest ajast saati on just seda lauldud näiteks jalgpallimängude eel ning sõjaväeparaadidel.
Poliitiline erakond Põhjaliiga (Lega Nord) on avaldanud vastumeelsust hümni sõnade üle, sest seal räägitakse Roomast, mis valitseb ülejäänud Itaaliat. Põhjaliiga ei toeta keskvõimu ning alles hiljuti toimusid Lombardia ja Veneto regioonides rahvahääletused suurema autonoomia saavutamiseks.