Moslemite osakaal Euroopas kasvab kiirelt ka rände lõppemise korral (7)

Hanneli Rudi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eurooplastel tuleb leppida teadmisega, et siia on kolinud elama suur hulka teisest kultuuriruumist pärit inimesi.
Eurooplastel tuleb leppida teadmisega, et siia on kolinud elama suur hulka teisest kultuuriruumist pärit inimesi. Foto: T.Seeliger/imago/Seeliger

Moslemite osakaal Euroopas võib lähikümnenditel kasvada praeguselt napilt viielt protsendilt üheteistkümneni, kui praegune rändetase püsib, märkis neljapäeval USA mõttekoda.

Uuringus «Euroopa kasvav moslemielanikkond» («Europe's Growing Muslim Population») avaldas Pew Research Center kolm hinnangut, mis baseeruvad erinevatel rändestsenaariumidel – null saabumist, «keskmine» ja «suur» ränne.

Sellest ilmnes, et isegi juhul, kui kogu migratsioon Euroopasse viivitamatult seiskub, kasvab moslemite populatsioon 28-liikmelises Euroopa Liidus pluss Norra ja Šveits 2016. aasta 4,9 protsendilt 7,4 protsendile.

Euroopasse saabus ÜRO pagulasameti andmeil 2015. aastal üle miljoni migrandi ja põgeniku. Enamik neist olid pärit moslemienamusega riikidest ning mõned parempoolsed erakonnad on sellega seoses hoogustanud oma moslemivastast retoorikat.

Pew, mille prognoosid baseeruvad valitsuste andmeil ja teistel uuringutel, seletab kasvu suurema sündimusega moslemite seas, kes on keskmiselt 13 aastat nooremad kui mittemoslemid.

«Keskmine» stsenaarium rajaneb eeldusel, et rändetase taandub aastate 2015/2016 põgenikelaine eelsele tasemele.

Selle stsenaariumi kohaselt kahekordistub end moslemiteks pidavate inimeste osakaal Euroopas 2050. aastaks kuni 11,2 protsendini.

Kolmas mudel lähtub sellest, et põgenikelaine jätkub 2015. ja 2016. aastal nähtud rekordtasemel. Sellisel juhul moodustavad moslemid Euroopa elanikkonnast 2050. aastaks 14 protsenti, mida on siiski vähem kui kristlasi või end mitteusklikeks pidavaid inimesi.

Uuringu autorite hinnangul võib seoses ELi jõupingutustega juba täheldada põgenikehulga vähenemist, mistõttu kolmas variant on ebatõenäoline.

Pew' prognoosid näitavad ka, et rände mõju Euroopale on ebaühtlane.

Kui saabumine sootuks lõpeks, siis jääks Prantsusmaa, kus 2016. aastal oli uuringu andmeil 5,7 miljonit moslemit (8,8 protsenti), endiselt Euroopa suurima moslemikogukonnaga riigiks.

«Keskmise» stsenaariumi kohaselt mööduks mittepõgenikest migrantide meelismaa Suurbritannia Prantsusmaast. «Suure» rände jätkumise korral aga tõuseks selle nimekirja tippu Saksamaa, kuhu möödunud kahe aasta jooksul saabus enam kui 1,5 miljonit põgenikku.

Uuring juhtis tähelepanu ka rände rollile Euroopa rahvastiku vähenemise aeglustumisel.

Kui edasine ränne lõpeks, kahaneks rahvastik prognoosi kohaselt 2016. aasta 521 miljonilt 2050. aastaks 482 miljonini.

«Keskmise» stsenaariumi puhul oleks 2050. aastal Euroopas elanikke 517 miljonit ja «suure migratsiooni» jätkumise korral 539 miljonit.

Kommentaarid (7)
Copy
Tagasi üles