Täna Vilniuses kohtunud Balti riikide peaministrid ei toeta Euroopa Liidu sanktsioone Poolale seoses sealse kohtureformiga.
Baltimaad ei toeta Poola karistamist (7)
9. märts 2018, 17:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Me mõistame Poola soovi ja vajadust läbi viia kohtureform ning kui juhtub nii, et Poola suhtes püütakse piiranguid rakendada, toetab Leedu Poola Vabariiki,» ütles ajakirjanikele Leedu valitsusjuht Saulius Skvernelis, kes võõrustas Vilniuses Balti riikide ja Poola peaministreid.
Sama mõtet kordas ka Läti peaminister Maris Kučinskis: «Me ei soovi, et Poola suhtes mingeid karistusi rakendataks.»
Eesti peaminister Jüri Ratas märkis, et küsimust Poola hääleõiguse piiramist Euroopa Liidu istungitel ei saa isegi arutada. «Me ei või lubada, et see nii kaugele läheks, sest just dialoogi teel on meil võimalik Euroopa Liidus ühine seisukoht välja töötada,» lisas Eesti valitsusjuht.
Varssavi üritab vältida Euroopa Liidu sanktsioone. Poola peaminister Mateusz Morawiecki kohtus eile Brüsselis Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeriga.
Morawiecki märkis, et andis komisjoni juhile üle dokumendid, milles on üksikasjalikult välja toodud muudatused Poola kohtusüsteemis. «Ma usun, et suudame lähikuudel veenda meie partnereid Euroopa Liidus, et see reform on võimalik,» lisas Poola peaminister.
Seaduses on ette nähtud alandada kohtunike pensioniiga 70 eluaastalt 65-le. See tähendaks, et koheselt võiks pensionile saata pea 40 protsenti ülemkohtu kohtunikest. Lisaks antakse parlamendile õigus nimetada 15 kohtunikku riiklikku kohtunõukokku, mis peab tagama kohtute erapooletuse. Varem nimetasid selle nõukogu liikmed kohtunikud ise.
Reformi algatajate sõnul aitab see Poola kohtusüsteemil puhastuda kohtunikest, kes töötasid kohtutes enne kommunistliku režiimi krahhi 1989. aastal. Kriitikud aga väidavad, et reform seab ohtu Poola kohtusüsteemi sõltumatuse.