NYT: Sergei Skripal käis Eestis ja kohtus kohalike luurajatega Lisatud välisluureameti kommentaar!

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Sergei Skripal.

FOTO: TASS/Scanpix

USA väljaanne New York Times avaldas informatsiooni Salisburys mürgitatud endise spiooni Sergei Skripali kohta. Selgus, et Skripal käis 2016. aastal muu hulgas ka Eestis.

Välisluureametist öeldi Postimehele, et nad ei kommenteeri New York Timesi artiklis avaldatud väiteid.

Timesi teatel ilmus Skripal vaid paar aastat pärast vanglast vabanemist Prahasse. Kuigi spioon tundus olevat haige, oli ta heas tujus, tarbis oma Tšehhi võõrustajatega alkoholi ning edastas tšehhidele andmeid Venemaa luuretegevuse ja oma endiste kolleegide tegevuse kohta.

Skripal ja tema tütar Julia mürgitati 10 nädalat tagasi närvimürgiga Novitšok. Sellest sai alguse terav diplomaatiline vastasseis lääneriikide ja Venemaa vahel. Briti võimud on veendunud, et Skripalide mürgitamise eest on vastutav just Venemaa, kes soovis saata sõnumi selle kohta, et reeturitele ei andestata.

Pink, millelt leiti teadvusetuna Sergei Skripal ja tema tütar Julia.

FOTO: BEN STANSALL/AFP/Scanpix

Mürgitamisele eelnenud aastatel olevat sõjaväeluure GRU agent Skripal palju reisinud. New York Timesi allikate kohaselt osales ta briifingutel, kus edastas teavet Venemaa luuretegevuse kohta.

Skripali ja Euroopa luurajate kohtumised kiitis heaks Suurbritannia. Eesmärgiks oli Briti luurajate ja liitlaste harimine, vastutasuks maksti Skripalile palka.

Skripal kohtus mitmel korral Tšehhi luurajatega ja külastas 2016. aastal Eestit, et siinsete luurajatega kohtuda. Sellised külaskäigud pole New York Timesi andmetel ülejooksikutest spioonide jaoks ebatavalised.

Samas tähendas see, et Skripal kohtus luurajatega, kelle eesmärgiks oli Venemaa operatsioonide takistamine. See tekitab võimaluse, et tema mürgitamise näol võis olla tegu karistusega kindlate tegude eest.

Pole võimalik kindlalt teada, kas Skripali reisid tegid temast sihtmärgi või mitte. Samuti pole teada see, kas Venemaa oli mehe reisidest üldse teadlik. Reisid hoiti salajas ja neist teadis vaid kitsas ring luureametnikke. New York Timesiga polnud selliste detailide osas valmis avalikult rääkima ükski Eesti ega Tšehhi luureteenistuste töötaja.

Tšehhi luureagentuuri sõnul on teema näol tegu punase joonega, mida ületada ei saa ja mille arutamine on välistatud.

Skripal saabus Prahasse 2012. aastal pärast oma abikaasa Ljudmilla surma. Ta leinas abikaasat, aga kohtus sellest hoolimata Tšehhi luurajatega. Visiidi ajal suutis endine spioon head tuju säilitada, juues tšehhidega koos alkoholi ja tehes nalja. Samuti edastas ta andmeid Euroopas töötavate GRU agentide kohta.

1999. aastal GRUst erru läinud Skripali teave võis olla aegunud, aga sellest hoolimata leidsid Tšehhi ametnikud, et andmetest võib kasu olla. Paljud 1990. aastatel GRUs töötanud agendid olid ka sellel ajal veel teenistuses. Hoolimata kehvast tervisest oli Skripali mõistus selge.

Skripal olevat koguni sedavõrd abivalmis, et Tšehhi luureametite esindajad jätkasid temaga kohtumist, reisides järgmistel aastatel korduvalt Suurbritanniasse.

Skripali Eestisse tehtud reiside arutamise osas olid New York Timesi allikad aga veelgi ettevaatlikumad. Ühe allika sõnul on tegu ülimalt tundliku informatsiooniga.

Üks anonüümseks jäänud kogenud Euroopa ametnik oli aga eksspiooni reisist teadlik ja kinnitas, et 2016. aasta juunis toimus Eestis salajane kohtumine endise Venemaa agendi ja valitud luurajate vahel. Jututeemad pole selged, aga kohtumise korraldamisele aitasid kaasa Briti luureteenistused.

New York Times selgitab ka, et Venemaa suhted Eesti ja Tšehhiga on rabedad ja Eesti tahtis eriti agressiivselt pärast 1991. aastal Nõukogude Liidu võimu alt vabanedes oma iseseisvust rõhutada, vihastades sellega korduvalt Venemaad. Väljaande hinnangul on Venemaa spioonide avastamine Eestis lausa rahvusliku uhkuse allikas.

Mainitud on ka Toomas Hendrik Ilvest, kelle sõnul on Eestil Euroopa parim vastuluure ja kätte on saadud sama palju spioone kui Saksamaal.

Samas väitis endine CIA ametnik John Sipher New York Timesile, et Skripali reiside juures pole midagi eriti haruldast. Tema sõnul saadeti ülejooksikuid tihti USA liitlastele õpetussõnu jagama, aga sellised reisid hoiti salajas, et mitte Moskvat vihastada. Väidetavalt on endiste spioonide jaoks oma kogemuste jagamine üks väheseid võimalusi raha teenimiseks.

Nimetatud on ka mitmeid endisi spioone, kelle jaoks võib pensionil olemine igavaks osutuda. Suurbritannia valitsuse poolt makstavat toetust peetakse liiga väikeseks.

1990. aastatel kurtis endine Venemaa spioon Viktor Makarov, et Briti luure tagab talle liialt kehvad elutingimused. Asi läks sedavõrd kaugele, et Makarov otsustas peaminister Tony Blairi residentsi ees telkida ja halbade tingimuste vastu protestida.

Teised endised spioonid on kasutanud oma kujutlusvõimet ja üritanud illegaalsel teel elatist teenida. Näiteks endine KGB ohvitser Oleg Gordijevski põgenes Nõukogude Liidust 1985. aastal ja otsustas «uues elus» telesaadet juhtida.

Teine KGB jooksik Mihhail Butkov pandi kolmeks aastaks trellide taha, sest ta asutas fiktiivse ärikooli ja pettis õpilastelt välja üle 1,5 miljoni naela.

Endine Vene topeltagent Sergei Skripal. Сергей Скрипаль.

FOTO: YURI SENATOROV/AFP/Scanpix

Skripali pensionipõli paistis olevat aga mugav ja kindlustatud. Ta elas Salisburys, võttis aeg-ajalt osa sotsiaalsetest üritustest, sõitis tumepunase BMWga ning omas ilusat kodu.

Selge oli aga see, et Skripal oli Venemaa tähelepanu all. 2013. aastal häkkis GRU tema tütre meilikontodele ning 2014. aastal räägiti tema juhtumist Venemaa reetureid tutvustanud dokumentaalsarjas, mille tootmist rahastas Moskva.

Endise CIA agendi Sipheri sõnul ei peaks Kreml ilmselt vananenud andmete jagamist eriti suureks ohuks. Samas võis tema sõnul olla asi teistsugune, kui Skripal täitis teistsuguseid ülesandeid, näiteks värbas uusi Venemaa agente.

«On võimalik, et Skripal sai liiga lähedale millelegi, mis oli venelaste jaoks väga väärtuslik,» sõnas Sipher New York Timesile.

Tagasi üles