Stoltenberg: NATO näitab erimeelsustest hoolimata ühtsust

, BNS-i välisuudiste toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
NATO peasekretär Jens Stoltenberg ja Saksa kantsler Angela Merkel reedel Berliinis ühisel pressikonverentsil.
NATO peasekretär Jens Stoltenberg ja Saksa kantsler Angela Merkel reedel Berliinis ühisel pressikonverentsil. Foto: Jürgen Heinrich/imago/SCANPIX

NATO

NATO peasekretär Jens Stoltenberg väljendas teisipäeval kindlust, et alliansi liikmed näitavad juulikuisel tippkohtumisel Brüsselis ühtsust, hoolimata "tähtsatest erimeelsustest" USA ja NATO Euroopa liikmesriikide vahel.

Ühendriikide president Donald Trump on nõudnud liitlastelt kaitsekulutuste suurendamist ning võrdsemat koormajagamist NATO-s ja väitnud, et transatlantiline kaitseliit on Euroopale kasulikum kui Ühendriikidele.

Stoltenberg möönis teisipäeval erimeelsusi, kuid väljendas siiski optimismi.

"Olen täiesti kindel, et NATO tippkohtumine näitab transatlantilist ühtsust, et Euroopa ja USA seisavad koos, hoolimata tähtsatest erimeelsustest olulistes küsimustes nagu kaubandus, Pariisi kliimalepe või Iraani tuumalepe," ütles peasekretär Prantsuse telekanalile France 24.

"Kohtusin president Trumpiga hiljuti Valges Majas ja ta kinnitas üle oma tugeva isikliku pühendumuse NATO-le ning tunnistas, et Euroopa liitlased on investeerimas kaitsesse senisest rohkem," lausus ta.

2016. aasta USA presidendivalimiste kampaania ajal tekitas Trump Euroopas kohkumust väidetega, et NATO on aegunud ja pole suutnud vastata väljakutsele islamistlikelt terrorirühmitustelt.

"Tal on tugev sõnum vajadusest teha rohkem (kaitsekulutuste alal) ja ma olen temaga nõus, Euroopa liitlased on samuti temaga nõus," sõnas Stoltenberg.

Norra ekspeaministri sõnul loodab NATO alustada 11.-12. juuli tippkohtumisel Makedooniaga liitumiskõnelusi pärast seda, kui Skopje jõudis eelmisel nädalal Kreekaga 27 aastat kestnud nimetülis kokkuleppele nimetada end ümber Põhja-Makedoonia Vabariigiks.

Kreeka vastuseis Makedoonia nime kasutamisele juba ajast, mil see Balkani riik 1991. aastal iseseisvus, on takistanud Skopje pürgimusi ühineda Euroopa Liidu ja NATO-ga.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles