Raamist väljas. Kuidas teha biennaali, kus oleks tore?

Kaarin Kivirähk
, kunstikriitk
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Belkis Ayóni teos «La consagración», 1991 FOTO: Jose A. Figueroa
Belkis Ayóni teos «La consagración», 1991 FOTO: Jose A. Figueroa Foto: Jose A. Figueroa

Kunstisõbra suvi tõotab tulla tihe. Leedus on juba lahti ja Tallinnas alles avatakse 29. juunil 13. Balti triennaal. Riias avati mõni nädal tagasi 1. Riia biennaal RIBOCA. Berliinis on käimas 10. Berliini biennaal, just avati Palermos Euroopa biennaal Manifesta. Rääkimata sellest, et Tallinnas on käimas 17. graafikatriennaal ja Veneetsias toimub kunstibiennaali vahelisel aastal arhitektuuribiennaal.

Eks kogu biennaali-triennaali triangel mõjub sellise loeteluna mõnevõrra väsitavalt ja kunstiväli on selle probleemiga tegelenud juba aastaid. Pealegi pole biennaalid ainsad sündmused kunstikalendris – lisanduvad kunstinädalad, galeriinädalavahetused, suuremad must-see näitused, kunstimessid. Hiljuti tõstis The Art Newspaper probleemi taas päevakorda ja rääkis tänavuse São Paulo biennaali (jah, veel üks suur biennaal) peakuraatori Gabriel Pérez-Barreiroga, kes samuti kurtis, et maailmas on nii palju biennaale, et ka kõige suurem kunstisõber ei suuda neid kõiki ära vaadata. Viimase uuringu järgi on maailmas kokku 320 erinevat biennaali, millest Euroopas toimub 136. Ja lõppu ei näi paistvat.

Biennaal on turundusüritus

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles