Erakonna Isamaa esimehe Helir-Valdor Seederi seisukohad seoses piirileppega on olnud järjekindlad, kuid tema argumentatsioon ei kannata suuremat kriitikat, leiab tema endine erakonnakaaslane, riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson.
Mihkelson: Seeder hüppab tühja basseini (7)
/nginx/o/2017/10/03/7168235t1he26b.jpg)
6. juuli 2018, 11:54
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Seederi alarmeeriv hoiak selle kohta, et Eesti justkui tormaks piirilepinguid ratifitseerima, ei vasta tõele,» toonitab Mihkelson, lisades, et Eesti ei allu Venemaa ammutuntud väljapressimistele ja teeb oma sammu siis, kui selleks on samaväärselt valmis ka Venemaa. «Eesti teeb seda üksnes sirge seljaga meile nii olulist rahvusvahelist õigust ning lepingusüsteemi tähtsaks pidades,» sõnab Mihkelson.
Nimelt kirjutas Seeder tänases Postimehes ilmunud arvamusloos, et Eesti-Vene piirilepingu protsess on Eesti poliitika ja diplomaatia häbiplekk ning Eesti pole käitunud iseseisva riigina, kes kaitseks väärikalt oma riiklikke huve.
«Kas Seeder peab Eesti diplomaatia ja poliitika häbiplekina silmas ka Mart Laari ja Jüri Luike, kellest esimene peaministrina ja teine muuhulgas Moskva suursaadikuna seisid erinevatel aegadel Eesti-Vene piirilepingute sõlmimise eest?
Kas Seeder peab häbiplekiks omaenda erakonna volikogu absoluutset enamust (Seederit toetas siis 60st kohalolnust vaid kaks), kes 2013. aastal kinnitas Jüri Luige argumente kuulates piirilepete olulisust Eesti julgeoleku ja rahvusvahelise positsiooni kindlustamisel?» küsib Mihkelson.
«On kahju, kui Isamaa tirib valimisvõitlusse «Vene kaardina» Eesti välispoliitilise järjekindluse ja usaldusväärsuse lõhkumise.»
Riigikogu väliskomisjoni esimehe sõnul ei kõla Seederi argument, et piirilepingud on Venemaa tööriist, veenvalt. «Täpselt sama võinuks väita 1990ndate aastate alguses Eestis paiknenud okupatsioonivägede kohta, mille väljaviimiseks esitas Venemaa korduvalt kõige karmimaid nõudmisi. Jüri Luik teab seda paremini, kui keegi teine,» sõnab Mihkelson.
Mihkelson toonitab, et iseseisva ja enesekindla riigina on Eesti alati teadnud, kuidas Venemaasse suhtuda ning millised on need hoovad, kuidas naaberriigist tuumariiki mõjutada. «Tartu rahuleping on olnud ja on meie iseseisvuse nurgakivi, kuid sellele on aja jooksul lisandunud palju teisi väga olulisi rahvusvahelisi lepingud, sealhulgas Eesti liikmelisus NATOs ja Euroopa Liidus.
«Seeder hüppab tühja basseini,» iseloomustab Mihkelson kokkuvõtlikult, nentides, et on kahju, kui Isamaa tirib valimisvõitlusse «Vene kaardina» Eesti välispoliitilise järjekindluse ja usaldusväärsuse lõhkumise.